Heidi Solo
Puiduliikidest valitakse ummiku valmistamiseks traditsiooniliselt enamasti kas sanglepp, pärn, haab või mänd. Vähem kasutatakse saart, tamme või kaske. Parim pakk on toores ja seest mäda tüvejupp. Kui seda just ei leidu, tuleb oherdi ja lusikpuuriga säsiosa läbi puurida.
Tarutuuraga taotakse sisemine osa välja nii, et seinapaksuseks jääb alles vastavalt tooriku mõõdule koorealune pind paksusega 10-30 mm. Nõu koorealust pinda võib siluda liimeistri, höövli jt käsitööriistadega. Sisepinna silumiseks sobivad erinevad kumerpeitlid, voolmed, noad, lusikanoad jne. Nõu siseseina alumisse ossa tehakse ca 20 mm kõrgusele alumisest servast spetsiaalne soon ehk uure. Tuleb arvestada, et põhja paksus oleks väiksem kui uurde kõrgus keredetaili alumisest servast. Nii ei jää nõu raskus toetuma põhjale, vaid täismahus keredetaili otspinnale. Uurde valmistamiseks sobivad kas voolimisnuga ja lapikpeitel või uurdesaag. Uurde kuju on alt üles suunaga avarduv ja pealt 90 kraadi all.
Siis asetatakse põhja alla laiem põhjamaterjal paksusega 10-15 mm nagu nõu enda põhi parasjagu on, ning märgitakse nõu sisepinna kuju järgi identne pliiatsijoon põhjamaterjalile. Nüüd saetakse põhi välja. Põhjadetaili alumisele servale tehakse kaldpinnaline valts ja sätitakse põhi ideaalselt täpselt õigesse kohta vastavalt sisepinna erikujulisusele. (Negatiivse raadiusega kohti kere sisepinnal olla ei tohiks, sest muidu on oht lõhenemiseks.) Nüüd pannakse nõu sisse kere väljalöömisel tekkinud laastu, keeratakse põhi püsti ning pannakse nõu kuivama pimedasse, jahedasse, kuiva ja tuulisesse ruumi. Pikaaegne kuivatamine tagab enamasti nõu terviklikkuse. Lõhenemisel parandatakse nõu puitkiiludega. Kaane saab valmistada alles siis, kui ummik on lõplikult kuivanud. Kuivamine kestab vähemalt kolm nädalat.
Nüüd saab ummiku kirjata täkkekirjaliselt, põletusraudade või muude materjalidega kuis fantaasia võimaldab ning valmistada sobiva kaanelahenduse. On teada, et vanasti tihendati uurde ja põhja ühenduskohta kas mesilasvaha ja linataku, peenekshõõrutud männikoore vms materjaliga. Seega tuleb arvestada, et põhja tihendamiseks sobib vaid bioloogiline materjal, mis nõu erinevate niiskusastmete juures kenasti kaasa paisuks/kahaneks. See väldib kerepinna pakatamist.
Nõu kasutuselevõtu korral tuleb otsustada, kas ummikut kasutatakse ainult vedelike jaoks või kuiva nõuna. Juhul, kui nõu on vaid vedelike jaoks, seda vahepeal ei kasutata, siis tuleb nõu pikaaegse säilimise nimel keerata põhi püsti ning kallata põhjavaltsi sisse ikkagi pisut vett, et hoida nõud lõhkikuivamise eest.
Sel aastal oli üle-eestilise puukäsitöö konkursi teema UMMIK. Raplamaa mehed Toivo Ernits ning Rene Ridal pälvisid sel konkursil eriauhindu. Konkursiummikute tutvustust näeb Facebooki seinal nimega Puukäsitöö konkursid. Järgmise MTÜ Tuhala Ajaloo- ja Kunstikamber ja Maalehe poolt korraldatud konkursi teema on vana kirve korrastamine, kuhu oodatakse osalema kõiki, kes väärtustavad esiisade puutööoskust ja korrastavad kirve traditsioonilisi rahvapäraseid võtteid kasutades käsitsi.
