Mariliis Vest
Kehtna kutsehariduskeskuse garaažis avaneb pilt, mida iga päev ei näe: särtsakad pikad punased juuksed kapoti all. See on Virge Särg, kelle pikaaegne unistus on olnud läbi lüüa mehaanikuna.
Vaadates lugu illustreerivaid pilte, ei kujutaks ettegi, et 2017. aastal Missis Top of the World üritusel Eestit esindanud Virge süda võiks kuuluda hoopis garaažile. Eelmainitud ürituse kohta ütleb ta vaid: „Oli vast kogemus ja ühest korrast piisas!“ Rohkem ta sellel ei peatu, vaid soovib rääkida sellest, mida ta tõeliselt armastab – autodest.
„Pere esimese lapsena sündis poja asemel tütar, aga see minu isa ei heidutanud ja pisikesest peale on ta kaasanud mind garaaži tegemistesse,“ selgitab Virge oma tehnikahuvi tagamaid. Teekond soovitud erialani ei olnud aga kerge. Pärast põhikooli soovis ta alustada mehaanikuna, kuid ema oli selle vastu. Ta lõpetas keskkooli, aga süda kiskus ikka autode poole. Mitmel korral alustas ta erialaõpinguid nii diagnostiku kui ka sõiduautotehnikuna, kuid elu tegi oma korrektiivid. „Ma mäletan, et ühes keevitustunnis ma minestasin. Tuli välja, et olin lapseootel,“ räägib ta.
Möödusid aastad, aga kihk töötada garaažis ei kadunud kuhugi. Jonn ei raugenud ja Virge otsustas kasvõi vastuvoolu ujudes oma armastatud eriala läbida, olgu või vanas eas. Ühel hetkel kolis naine Tallinnast Raplasse ja otsis võimalust kodu lähedal õpinguid alustada. „Uurisin veidi Kehtna KHK kohta ja ühtegi halba sõna ma ei mäleta, et keegi oleks öelnud. Vaatasin õppekava, võrdlesin teiste koolidega ja leidsin, et kool pakub mulle kõike seda, mida mul vaja on,“ räägib ta. Enda sõnul peab ta küll tundides rohkem küsima ja kaasa rääkima, kuid motivatsiooni jagub ja läbikukkumise tunnet ta oma armastatud valdkonnas tunda ei taha.
„Mulle meeldib öelda, et kool on õppimise koht ja ei peagi kõike kohe oskama.“ Seega, kui teised on oma tööd ära teinud ja lahkunud, istub Virge tihti õpetajaga veel tükk aega klassis, et asjad selgeks saada. Virge soovib oma erialal spetsialiseeruda vanade autode restaureerimisele. Tema sõnul on kurb vaadata, kui palju vanakooli masinaid on unarusse jäänud.
Juba lapsest peale on ta näinud ennast sel erialal töötamas. Tänaseks on ta töötanud ettevõttes Pilot Motors, mida enam ei eksisteeri, aga kus ta sai kätte kogemuse töötada meeste seltskonnas. “Sellist elukutset valides võiks sul olla ikkagi paks nahk ja iga väikese ütlemise peale ei tasu solvuda ja pisarakraane lahti teha,“ ütleb Virge ja leiab, et meestega on koostööd teha lihtne, sest nad on otsekohesed, ausad ja ei keeruta. Töötanud on ta ka autopesulas ning kogu pere autod peseb ja hooldab just tema. Unistuseks on Virgel luua enda autoremondiettevõte ja autopesula.
Õpingud Kehtna KHK-s näevad aga ette praktikaaega, mille Virge veedab Silberautos. Virge on selle eest väga tänulik oma õpetajatele, sest tema sõnul on kahjuks tänapäeval veel olemas ettevõtteid, kes ei võta naisi tõsiselt, kuna leitakse, et nad ei pruugi olla sama võimekad kui mehed.
„Õpetajate jaoks oli see üllatus, aga kohe oli neil pakkuda mulle ettevõte, kelle poole võiksin pöörduda. Mind võeti väga soojalt vastu ja ma ei tundnud kordagi, et mind koheldakse teisiti.“ Praktiseerimist alustab Virge kevadel. „Olen nagu väike laps, kes ei jõua jõulude tulekut ära oodata,“ ütleb ta. Kusjuures Virge on esimene naine, kes selles töökojas tööle hakkab.
Sina? Mehaanik?
Virge sõbrad on tema elukutsevalikut alati pooldanud. Võõraste naiste reaktsioon on tema sõnul aga tavaliselt teistsugune: MEHAANIK! SINA? Palju küsitakse naise valiku tagamaade kohta. „Kui lõpuks teatakse seda lugu, siis on see kõigi meelest justkui väga normaalne, et ma sellega tegelen, ja enam ei imestata,“ räägib Virge. Meeste puhul on aga vähem imestamist, pigem elatakse kaasa ja hoitakse motivatsiooni üleval. Suur Virge toetaja on olnud tema isa. „Ta tõenäoliselt ei kujutaks ette, et ma midagi muud teeksin.“
Teistele naistele soovitab Virge mitte esimese raskuse peale alla anda. „Keegi tark on öelnud, et kui laps kõndima õpib ja miljon korda kukub ja haiget saab, siis ta ei mõtle, et see kõndimine vist ei ole päris minu teema ja roomaks kuni vanaduseni välja,“ toob Virge võrdluseks ning ütleb, et see mõte võiks saata naisi terve koolitee seda eriala õppides.
Ta leiab, et mehed ja naised on sel erialal võrdsed õppima samamoodi, nagu nad on võrdsed õppima iluteeninduses ja köögis. Tehnika erialalt toob ta välja lihtsa igapäevase näite: meestel on küll jõudu rohkem, kuid kui mootoriruumis mutter kukub kuskile vahele, ei saa mehe kätt naisterahva omaga võrrelda. „Mõlemal poolel on oma plussid ja miinused,“ leiab Virge ja lisab, et ka naiste füüsiline vorm paraneb selle alaga tegeledes. Ta arvab, et kui vähegi soovi on, tuleks olla julge ja lihtsalt teha, mida soovitakse, sest julge pealehakkamine on pool võitu!