-0.1 C
Rapla
Teisipäev, 25 jaan. 2022
Podcast

Suhtluskultuurist ühe EMA aktivisti ja MTÜ näitel

Margus Emberg,

RMK Raplamaa metsaülem

11. novembri Raplamaa Sõnumites (RS) arutles EMA aktivist Laura Välik suhtluskultuuri üle RMK, Kohila vallavalitsuse ja ühe külavanema näitel.

Vaatame, kuidas Laura Välikul endal traditsioonilises ja sotsiaalmeedias suhtluskultuuriga lood on.

Valel on lühikesed jalad

Laura Välik väitis 15. juuli RS lisalehes Rohelised Sõnumid Sutlema langi kohta, et nad ei tuvastanud seal ühtegi pehkinud pesakasti. Väliku õnnetuseks postitas ta ise Raplamaa Loodushoiu MTÜ nimel Facebooki Eesti Metsa Abiks avalikku gruppi pildigalerii, mille avafotol, põlvpükstes lapse taustal on pesakast. On omamoodi paradoks, et puu küljes olevatest linnukastidest oli see kõige pehastunum, rähnide poolt rikutud lennuavaga ja linnupoegadele kõige ohtlikum. Kumb vanasõna siin õigem oleks? Kas valel on lühikesed jalad või kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub? MTÜ väitis Facebookis (Fb), et pesakastid olid tühjad, järelikult olid nad neid kontrollinud. Linnud ongi targad ja pesakonnale ohtlikuks muutunud linnukastidesse pesa ei tee.

Välik rääkis suvel Facebookis petitsiooni 94 allkirjast kui kohalike häältest – suur number väikese külakogukonna kohta, väitis ta. Alles 15. juuli RS Rohelistes Sõnumites, RMK kriitikale vastates, tunnistas Välik, et allkirju koguti hoopis Hageri külas ja et allkirja võisid anda kõik toetajad. Nüüd, 11. novembri Raplamaa Sõnumites räägibki Välik külakogukondadest mitmuses. Vastuseta on küsimused, miks ärgitas petitsiooni korraldaja Sutlema inimeste asemel ja nimel meelsust avaldama hoopis Kohila elanikku ja miks petitsiooni korraldaja allkirjade päritolu kohta avalikkust Facebookis esimese hooga eksitas?

Piirinaabri korraldatud sedasorti avantüür ei kajasta Sutlema inimeste seisukohti ja ei anna Laura Välikule Sutlema kogukonna mandaati. Pole võimatu, et mitmed Sutlema inimesed siiski tõsimeeli panustasid sellesse ettevõtmisse ja jäid oma murega aktivistile lootma, kuid asjatult. Vajaliku ja õiguspärase raie vastane petitsioon oli ultimatiivne ning raiejärgsed sündmused näitasid veenvalt, et ratsionaalsemat sorti kavatsusi Välikul polnudki. Inimestel on oma murega alati mõistlikum otse RMK poole pöörduda. Otsus jätta üraskitõrje tööd linnurahu ajal tegemata sündis just tänu pesitsevate lindude pärast muretsevate külaelanike kirjades avaldatud arvamustele.

Küsimused ja vastused

RMK vastuseid kritiseerides Välik imestab: „Kas pole mitte huvitav, et RMK 2. juuli kommentaari kohaselt olevat üraskiraied peatatud mai alguses, kuid veel 25. mail saatis RMK välja kirja, milles väljendati kavatsust likvideerida üraskikolle.“ Selgitan. Esiteks, RMK kommentaaris räägiti üraskitõrjest, mitte üraskiraiest.

Teiseks, 25. mail ei väljendanud RMK mitte kavatsust likvideerida üraskikolle, vaid vastas kokkuvõtlikult Laura Väliku küsimustele (muuhulgas ka asjasse mittepuutuv küsimus Euroopa kohtu lahendi kohta Białowieża looduskaitsealal, mis pole majandatav mets, nagu on Sutlemas).

Kolmandaks, üraskikolde võib likvideerida ka üraskitõrjet tegemata, nagu Sutlemas toimuski. Neljandaks, Laura Välik väitis, et „mitte üks kolmest adressaadist (RMK, vallavalitsus, külavanem)… ei vastanud mitte ühelegi küsimustest”, kuid Väliku enda kirjapandust tõdeme, et oma kriitika on ta üles ehitanud just samadele oma küsimustele saadud vastustele.

Sealjuures jätab aktivist enda teada tõsiasja, et RMK vastus sisaldas muuhulgas ka linki kuuse-kooreüraskit ja selle tõrjet puudutavale informatsioonile RMK kodulehel, kus on teaduspõhiselt käsitletud igakülgselt kuuse-kooreüraski ja selle tõrje teemat, mis tema mahukas küsimustikus domineeriski.

Üraskitõrje – kas rüüstatud või rüüstamata metsa raie?

Laura Välik küsib: “Kas raiuda sooviti üraskite poolt rüüstatud või rüüstamata metsa?“ Vastus on raieteates olemas: „niigi ulatusliku üraskikahju laienemine ka tervetele puudele on reaalne“. Seega oli vaja kvaliteetselt kätte saada just üraskite poolt ohustatud puit. Laura Välik ignoreerib seda tõsiasja järjekindlalt. Koos ohustatud puudega on mõistlik raiuda ka üraskite poolt rüüstatud puud, mis on surnud, ent kütteks ju veel kõlbavad. Lisaks ohustasid need kergteel ja sügavamas metsas asuvatel metsaradadel liiklejaid ja olid selletõttu raie algseks ajendiks. Kuna allesjäänud puistu oleks jäänud liiga hõre, oligi otstarbekas ka see ära raiuda ja lank uuendada. Üks kolmandik langi pinnast, mis oli männi enamusega, jäeti kogukonda esindava Sutlema külavanema palvel kasvama – vahetult Välikute pere metsa kõrvale.

Raiealal oli kuuse osakaal harvesteri raporti järgi 2/3, mitte männi enamus, nagu väidab püüdlikult Välik, kes ei lase ennast häirida 8. juuli Raplamaa Sõnumites RMK avaldatud reaalse väljatuleku andmetest ega ka teistest selgitustest.

Välik arvab, et kui varutud kuusepuidust oli kolmandik riknenud, siis kuuskede seisukord vist nii hull ei olnudki. Reaalsus on siiski teistsugune, sest puu on eluvorm, kuid puit on materjal, millest puu koosneb. Üraskite poolt asustatud puust, mis on veel elus, saab näiteks 100% riknemata puitu, juhul kui õigeaegselt raiuda õnnestub. Juurepess, mida oli ka Sutlema langil palju, rikub eelkõige tüve alumise kolmandiku, ladvapoolsest osast saab kvaliteetset puitu. Surnud puust enam midagi kvaliteetset ei saa. Selletõttu on kahjustatud puude maht riknenud puidu mahust kahjustuskolletes alati palju suurem.

Üraskiraie, kvaliteetpuiduraie ja üraskimets

Laura Välik küsib: mida tähendab üraskiraie? Vastan. Üraskitõrje ja üraskiraie on kaks ise asja. Üraskitõrjeks tehakse raiet vahetult enne üraskilendlust (kahjuks linnurahu ajal) ja pärast seda, kui putukad on metsamaterjali asustanud, veetakse see metsast välja. Üraskiraie, kvaliteetpuidu raie ja üraskimets on Laura Väliku üldistused, mida ta kasutab meelevaldselt kõigi mistahes moel üraskiga seotud raietööde kohta.

Asjaolu, et RMK püüab käituda ratsionaalselt ja raiuda veel terveid kuusepuid enne, kui üraskid nende puitu kahjustada jõuavad, ei anna alust lageraie eesmärki defineerida kitsalt, ainuüksi kahjustatud puude või siis tervete puude raiena. Lageraie eesmärkide spekter on alati laiem ja pealiskaudsel vaatlemisel vastandlikuna tunduvad eesmärgid sageli hoopis toetavad teineteist nagu antud juhulgi, sealhulgas raie algset ajendit – ohutuse tagamist.
Väliku terminitel õiguslik sisu puudub. Sama hästi võiks aru pärida põdra maja või mutionu peo kohta, ehk sisuliselt nõutakse RMK töötajatelt ja keskkonnaametnikelt teaduspõhiseid selgitusi fantaasiale. Kuid mis siin imestada? 15. juuli (RS) Rohelistes Sõnumites heidab Välik mulle ette seda, et ma ei soovi pakkuda talle selgitusi tema poolt minu kohta välja öeldud otsesele valele.

Harilik lageraie

Välik norib „lageraie“ erinevate sõnastusvõimaluste üle, püüdes luua muljet suurest terminoloogilisest segadusest metsasektoris ja kasutab RMK üheselt mõistetava Sutlema raieteate kohta väljendit vastuoluline. 16. oktoobri Postimehes väidab Välik, et „kogukond ei saanud enne raiet aru“, mida RMK maha võtta kavatseb. Kuid juba 2 kuud enne raiet tema enda koostatud ja 21. mail RMK-sse saadetud petitsiooni kohe esimeses lõigus on üheselt kirjas: „…RMK asub mais-juunis teostama Sutlema külas üraskirüüstest tingitud erakorralist lageraiet“,ja lisatud oli ka asendiplaan.

Näib, et veel aprilli lõpus oli Laura Välikule raie sisu ja vorm üheselt arusaadav. Järelikult võisid ka allkirjastajad, kelle nimel Välik kõneleb, teadmatuses ekselda ainult juhul, kui petitsiooni korraldaja neid allkirjastama ärgitades selle sisuga ei tutvustanud või teadlikult eksitas.

Quo vadis, Raplamaa loodushoid?

Väliku suhtluskultuuris domineerivadki tema enda poolt sobivaks ümber sõnastatud lausete vastu väitlemine, teiste väljaöeldu väärkasutamine ja kahjuks ka valetamine, mille õigustamiseks sobib tema arvates näiteks kuulujutt „usaldusväärselt allikalt“ (15. juuli RS Rohelised Sõnumid). Kirjutasime sellest kõigest 8. juuli Raplamaa Sõnumites (Valed ja faktid Sutlema raiest).

Õnneks ei saa inimesed tagantjärele ise otsustada selle üle, kas nende öeldu vastas tõele või mitte. Kahjuks tekitab selline suhtluskultuur kõiksugu kahtlusi Raplamaa Loodushoiu MTÜ tegemiste suhtes. Muuhulgas tekib küsimus, milles siin loodushoid seisneb? Või ongi loodushoid selle MTÜ tegelikele motiividele vaid suitsukatteks.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised