Kaitsealadel liikumise piirangud on nüüd kõigile kättesaadavad

Kuu alguses andis Keskkonnaamet teada, et edaspidi on kõikidel huvilistel võimalus Maa-ameti geoportaalis tutvuda infoga, mis puudutab looduses liikumise piiranguid.
Keskkonnaamet tegi koostöös Maa-ametiga selle teabe Looduskaitse kaardirakenduse kaudu kättesaadavaks. Kaardirakendus töötab ka mobiiltelefonis ning annab inimestele infot selle kohta, kus asuvad kaitsealade liikumispiirangud.
„Lihtsalt mõistetav kaardirakendus muudab kaitse-eeskirjas kehtestatud liikumispiirangute info inimestele hõlpsalt kättesaadavaks ja vähendab teadmatusest tingitud häiringuid tundlikele liikidele,“ märkis Keskkonnaameti looduskaitse osakonna nõunik Kaja Lotman.
Lotman ütles, et kaardirakendus on mõeldud nii loodushuvilistele, maaomanikele kui ka erinevatele ametnikele. „Ennekõike aga neile, kes looduses liiguvad omapead või korraldavad looduses liikumise sündmusi,” lisas ta.
Üldiselt on kaitsealadel viibimine lubatud. Selle erandiks on loodusreservaadid, mis hoitakse inimtegevusest puutumatuna ja seal viibimine on aasta ringi keelatud. Erandina on loodusreservaatides lubatud viibida vaid järelevalve ja päästetööde ning loodusobjekti valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud põhjustel. Täieliku liikumiskeeluga alad on kaardirakenduses tähistatud punase värviga.
Lisaks täielikule keelule on aga mitmeid alasid, kus kehtivad teatud ajal liikumispiirangud. „Vajadust sellise kaardirakenduse järele nägime tänavu kevadel, mil palju inimesi otsisid paiku, kus värskes õhus aega veeta ja külastasid kaitsealasid. Näiteks sihtkaitsevööndis kaitsealuste liikide elupaikades või kasvukohas ja rändlindude koondumispaikades ei tohi inimesed viibida nende liikide jaoks tundlikel aegadel,“ selgitas Lotman. „Paljud inimesed ei tea ka seda, et kaitsealadel ei tohi suvalises kohas telkida. Seda võib teha vaid selleks ette nähtud kohtades või maavaldaja loal. Neisse piirkondadesse viivad teed on aga vabaks kasutamiseks,“ nentis ta.
Ei ole kerge tuvastada, kuivõrd suur probleem on tegelikult liikumispiirangute eiramine. Lotman ütles, et riikliku seire käigus satutakse nii mõnigi kord peale seltskondadele, kes on mõnikord reservaati lausa lõkke üles teinud.
„See kurvastab looduskaitsjaid väga, sest tavaliselt on tagajärjeks rüüstatud või tallatud linnupesad. Talvel on seltskondi, kellele meeldib käia kaitsealustes nahkhiirte talvituskohtades. Nahkhiirte korduv häirimine talvel lõpeb sellega, et loomakestel ei jätku energiat kevadeni vastu pidada,” tõi ta näiteid.
Seega ongi kaardirakendusele kollasega märgitud liikumispiiranguga alad, et anda looduses liikujatele infot, kus tasub tähelepanelikum olla. Veel on alade juurde märgitud ka piirangute kehtivusajad ja kehtivad erandid. Piiranguajal on neis paigus liikumiseks vaja taotleda Keskkonnaameti luba.
Kaardirakendust uurides jääb aga silma, et piirangute põhjuseid alade puhul välja toodud ei ole. Selle tingib Looduskaitseseadus, mis keelab I ja II kaitsekategooria, ehk väga ohustatud liikide täpse elupaiga avaldamise massiteabevahendites. ”Põhjus on selles, et tagada nende liikide turvalisus. Seetõttu ei ole rakenduses märgitud, milliste liikide pärast just täpselt piirang on kehtestatud. Piirangute aluseks on kindlad seireandmed ja otsused on tehtud põhjaliku kaalutluse alusel,” selgitas Lotman.
Raplamaal ühtegi punaseks märgitud ala kaardirakendus ei kuva. Küll aga on mitmeid kollaseid alasid, kus kehtivad teatud ajal piirangud. Nendega saab tutvuda, avades kaardi aadressil https://geoportaal.maaamet.ee