-13.7 C
Rapla
Kolmapäev, 8 dets. 2021

KUKITEMUKI: Lumelind peab surema ehk õppetunde enese väärtustamisest

Arvustus

Ene Sepp „Lumelinnu surm“

Kirjastus: Eesti Raamat

2020

Kreta Liis Reino ja Marlen Roomann, Kehtna põhikooli 9. klassi õpilased

Noorsookirjanduse maailmas tähelepanu äratanud Ene Sepa, kes on õppinud sotsiaaltööd ning töötab nüüd kirjanikutöö kõrvalt ka suusainstruktorina, mitu teost on pälvinud auhinnalise koha Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev algupärase noorteromaani võistlusel. Tema viies raamat “Vabandust, aga mis asja?” ja seitsmes raamat „Taeva tühjad tribüünid“ valiti eesti lastekirjanduse ingliskeelsesse messikataloogi. Sepp on varem kirjutanud kaks diloogiat ning võttes arvesse „Lumelinnu surma“ sündmusi, võiks loota järellugu ka sellele teosele.

Raamatu peategelane on neljateistkümneaastane Pärnust pärit tüdruk Isabel, kelle elu on alates esimesest klassist keerelnud tema kahe parima sõbranna, klassiõdede Anna ja Mariliisi ümber. Vastukaaluks suurele sõprusele on Isabelil kodus temast aasta noorem õde Helena, kellega ta seevastu ei saa üldse läbi, kuid õnnetuseks peavad õed ühte tuba jagama.

Pärast seda, kui Anna ja Mariliis talle suvevaheaja viimase nädala alguses korraga ootamatult teatasid Pärnust ärakolimisest, kadus tüdruku elust seni valitsenud tasakaal ning Isabel muutus järk-järgult aina üksildasemaks. Tema eesmärk oli hoida sõbrannadega head suhet ka pärast seda, kui nad olid ära kolinud, kuid üha enam hakkas Isabelile tunduma, et teda on sõprusest kõrvale jäetud ja ära unustatud. Soome kolinud Mariliis ja Tartusse kolinud Anna näisid Isabelile omavahel palju rohkem võimalusi suhtlemiseks leidvat kui Pärnusse jäänud Isabeli sõnumitele ja kõnedele vastamiseks.

Pärast suvevaheaega kooli minnes satub tüdruk õelate koolikaaslaste kiusamise ohvriks ja asja ei tee paremaks ka see, et oma lastelt aina saavutusi ootavad vanemad võrdlevad Isabeli pidevalt tema õe Helenaga. Isabelilt oodatakse kodus paremaid tulemusi ning aktiivset seltsielu nagu Helenal, koolis seevastu tõrjuvad klassikaaslased teda vait olema ka õpetajate määratud grupitöödes, ka siis, kui Isabeli panus aidanuks terve rühma tulemust parandada. Tagatipuks ei oska ka õpetajad näha Isabeli üksinduses muud kui trotsi kooli ja klassikaaslaste vastu Anna ja Mariliisi ärakolimise pärast.

Sõprusel on mitu nägu

Kõigi sündmuste keskmes olev Isabel leiab lõpuks endale sõbrad mujalt – internetifoorumist. Oma muresid foorumi püsiasukatele usaldades leiab Isabel, et ta on seni iseenesestmõistetavana tundunud asju hakanud nägema täiesti uue pilguga – sõprusel on mitu nägu ja toetust võib leida sealt, kust seda oodatagi ei oska.

Isabeli parimaks foorumikaaslaseks osutunud kasutaja Manuka toetas ja aitas tüdrukut oma vastuste ja seisukoha jagamisega kõige enam. Manuka oli talle olemas igal ajahetkel, mil tüdruk vajas toetust, ning oskas ka sekkuda Isabeli päris ellu, kui see tundus vajalik. Tänu Manukale sai Isabel oma kõige pimedamast ja lootusetumast hetkest välja tulles võimaluse oma elus ise härjal sarvist haarata. Kuigi Isabel ei tahtnud abi alguses vastu võtta ja tõrjus seetõttu korraks ka Manuka enda elust välja, sulas lõpuks tüdruku jä(ärapä)isus ning sellega sai alguse ootamatu pööre foorumisõprade ja päriselu sulandumisel.

Raamatu pealkiri „Lumelinnu surm“ võtab kokku peategelase muutuse ja kasvamise loo päriselus ja foorumis toimuvast põimunud sündmuste keerises. Elus pettunud Isabel, kes varjus foorumis kasutaja Lumelind taha, pani nime kokku kahest nähtusest, mis talle ei meeldinud – lumi ja linnud. Foorumikaaslaste silme all ning nende nõuannete ja empaatia abil oma madalseisust välja tulnud neiu otsustas ühel hetkel, et Lumelind peab surema, ning tema asemele peab tulema midagi uut.

Raamatu sõnumit saab mõista erinevalt. Ühelt poolt pani „Lumelinnu surm“ mõtlema selle üle, et kui inimesel on probleeme, näiteks tal on tunne, et ta on üksik ja tal ei ole oma muresid kellegagi jagada, siis on alati kuskil olemas keegi, kes võib abikäe ulatada. Isabeli näitel olid need foorumisõbrad, kelle abil ta lõpuks oma eesmärgini jõudis.

Teiselt poolt võib aga mõelda nii, et teist inimest ja tema elu võib näha perfektsena, kuid tegelikkuses võib ka temal olla probleeme ja tundeid, mille eest ta üritab põgeneda. Samuti kõnetab „Lumelinnu surm“ neid, kes peavad end väärtusetuks või arvavad lausa, et neid ei vajata enam siia maailma, kuid tegelikkuses võib igaüks olla kellelegi teisele väga suureks eeskujuks. Kokkuvõttes õpetab raamat seda, et inimesed peaksid väärtustama ja hindama iseennast täpselt samamoodi, nagu nad tunnustavad teisi.

Etteaimatav lahendus

Raamatule hinnangut andes mõtlesime asja üle pikalt. Kümnepallisüsteemis annaksime raamatule viis ja pool punkti, sest otseselt ei ole me mitte kumbki pidanud elama läbi sellist tegevuskäiku nagu Isabel ega osanud seetõttu raamatu sündmustega väga samastuda. Samas oli lugu väga usutav ja seda sai tõsiselt võtta, sest see oli kirjutatud realistlikult ja huvitavaks tegi lugemise see, et lool oli olemas ka tõepõhi.

Raamatu sisu oli üpris loogiline, kuid pidime mõlemad lugejana tunnistama, et küsisime endalt, kuidas meievanused tegelased saavad olla pimedad asjade suhtes, mis meile juba eos elementaarsena tundusid. Oskasime ise loo lahenduse enne välja mõelda, kui lugemisega sündmuste käik raamatus sinnamale jõudis. Kuna tegemist on raamatu tegevustiku võtmekohaga, ei ole arvustuses võimalik teiste lugejate põnevuse säästmiseks seda mainida, kuid meie jaoks jäi lugedes ära üllatusmoment, mida, tundus, kirjanik oma lugejale planeerinud oli. Võib-olla sõltub sündmustepöörises ootamatuse osaliseks saamine ka kindlat tüüpi lugejast ning meie lihtsalt ei kuulu sellesse gruppi.

Loo jutustamise tempo oli suuremas osas pigem aeglane, kuid sujuv. Palju seletati lahti Isabeli mõttekäike, mis oli vahepeal isegi hea, sest siis oli paremini aru saada, mis tüdruku peas toimus. Teisest küljest oli peategelase mõttekäigus palju ühetoonilist kordamist ning pikkade arutluskäikude vahele jäi vähe sündmusi. Seetõttu võttis “Lumelinnu surma” lugemine aega, vahepeal hakkas seda lugedes igav, sest tüdruk veetis liiga palju aega oma mõtetes või foorumis ja kogu aeg virtuaalsõnumeid lugedes hakkas sündmustik nii-öelda hõrenema.

“Lumelinnu surm” on raamat, mida võiks kõige rohkem soovitada kolmeteistkümne- kuni kuueteistkümneaastastele koolinoortele. Tegelikult usume, et ka lapsevanemad võiksid seda lugeda, sest raamat jutustas näiteks ühe pere laste ja nende vanemate erinevatest suhetest ja suhtumistest. Lisaks võib olla raamat kasulik inimestele, kes on olnud või on ka praegu sama probleemi ees nagu Isabel, sest raamat jagab palju erinevaid võimalusi, kuidas oma muresid lahendada.

Kokkuvõtlikult võiks öelda, et raamat võib kõnetada väga erinevas vanuses inimesi. Kuna raamat lõppes üsna järsult, võrreldes esimese poole aeglase tempoga, oleks raamatu järje lugemine väga huvipakkuv, sest tüdruku suhted Anna ja Mariliisiga jäid lugeja vaatevinklist veel lõpetamata. Samuti oleks huvitav teada, kuidas Isabelis toimunud muutus mõjub tema suhetele vanemate ja õe Helenaga.

Raamatu „Lumelinnu surm“ autor on Raplast pärit eesti kirjanik Ene Sepp. See on tema üheksas romaan ja aastal 2020 juba teine avaldatud raamat. Kirjanik käsitleb oma teostes palju noortega seotud probleeme, näiteks teismeliste oskust või oskamatust vapustustega hakkama saada, üksildusega toime tulla või teistele vaatamata ikka iseendaks jääda. „Lumelinnu surm“erineb teistest raamatutest selle poolest, et seekord on lool olemas ka paar kindlat prototüüpi.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised