Alates augustist 2020 on Mart Reimund (33) tegelenud teadustööga mainekas Ameerika Ühendriikide teaduskeskuses NIH. Lahtikirjutatult tähendab see National Institutes of Health ehk eestikeelses tõlkes USA Rahvuslikud Terviseinstituudid. Reimundi põhiline uurimisvaldkond on seal lipoproteiinide metabolism, kuid üks osa uuringutest puudutab ka uut koroonaviirust.
Võimalus töötada järeldoktorina NIH-is avanes pärast seda, kui ta 2019. aasta detsembris omandas Tallinna Tehnikaülikoolis doktorikraadi keemia ja geenitehnoloogia valdkonnas.
Akadeemiline keskkond Reimundile sobib. Tallinna Tehnikaülikooli astus ta 2007. aasta sügisel ning omandas seal nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktorikraadi. Keemia ja teised reaalained pakkusid noormehele huvi juba siis, kui ta õppis toonase Rapla Vesiroosi gümnaasiumi põhikooliastmes. Õppetöö kõrvalt osales ta keemiaolümpiaadidel. Pärast keskkooli lõpetamist oli ta enda jaoks paika pannud, et tahab haridusteed jätkata Tallinnas ning valik langes rakenduskeemia ja biotehnoloogia erialale.
„Keskkooli ajal ei olnud mul kindlat teadmist, mida edasi õppida tahan. Mäletan, et kui keemiatunnid kaheksandas klassis algasid, pakkus see kohe huvi ja mul läks seal hästi. Oma osa oli selles õpetaja Maaja Toometi huvitavatel tundidel. Algne huvi keemia vastu arenes edasi huviks biokeemia vastu ning nüüd töötan biomeditsiini valdkonnas,” rääkis Reimund. Alates magistrantuurist keskendus ta juba biokeemiale. Doktorantuuris oli õppekava nimetus keemia ja geenitehnoloogia spetsialiseerumisega keemiale. Kõik see lõi sobiva pinnase, et ühel päeval võiks ta akadeemilist karjääri jätkata teisel pool Atlandi ookeani.
Minek USA-sse
Nüüd elab Reimund koos abikaasa ja väikese lapsega Ameerika Ühendriikides. Kodu asub tal 15 kilomeetri kaugusel Valgest Majast Bethesda linnas Marylandi osariigis. Sealsamas asub ka tema töökoht NIH-is. Oluline on märkida, et tegemist ei ole õppe-, vaid teadusasutusega. Mart Reimund töötab seal järeldoktori ametipostil. Sisuliselt on see vaheetapp pärast doktorikraadi omandamist, et teha järgmine samm kas akadeemilises maailmas või sealt edasi ettevõtluses.
„See on teadlase jaoks esimene ametikoht pärast doktorikraadi omandamist. Tegemist on piiritletud ajaga, mis kestab tavapäraselt kaks kuni viis aastat,” rääkis Reimund. See on samm selles suunas, et kasvada iseseisvaks teadlaseks ja asutada mõne ülikooli juures oma teaduslabor. Ühtlasi on see ka aeg, et koguda mõnes teises laboris uusi kogemusi.
Kuni Ühendriikidesse sõitmiseni oli Reimund töötanud ainult Tallinna Tehnikaülikoolis. Just sealtkaudu avanes ka võimalus asuda tööle NIH-is. 2016. aastal osales Reimund Ühendriikides teaduskonverentsil, kus ta esitles teadustööd, mida ta oli teinud Tallinna Tehnikaülikooli keemiainstituudis Aivar Lõokese laboris. See jäi konverentsil teistele silma, sealhulgas ka tema praegusele juhendajale NIH-is. Kaks aastat hiljem oli järgmine konverents USA-s ning sinna sõites oli Reimundil juba küpsenud idee jätkata järeldoktorina teadustööd Ühendriikides. Pärast konverentsi avanes ka selleks võimalus.
„Minu praegune juhendaja võttis ühendust ja ütles, et tal oleks mulle pakkuda järeldoktori kohta NIH-is. Kõik see seisis minu doktorikraadi taga, sest mu doktorantuur jäi veidi venima. Lõpuks motiveeriski USA-sse minek oma doktoritööd kokku kirjutama,” rääkis Reimund. Kui ta 2019. aastal doktorikraadi kaitses, läksid samal ajal töösse ka paberid, et Ühendriikidesse sõita. Esialgne plaan oli sinna kolida 2020. aasta märtsis, aga siis tuli peale koroonakriis. Lennupiletid ja viisad olid kõik korras, et koos perega ära sõita aprilli alguses, kuid sellest ei tulnud midagi välja. Piletid tühistati ning ootama jäädi järgmist võimalust. See avanes augustis.
Esialgu sõitis Mart Marylandi üksinda, abikaasa ja laps jäid Eestisse. Kohapeal tuli kodu sisse seada ning tööl asjad korda saada. Pere sõitis järele novembris.
Lipoproteiinid
Oma teadustöös Tallinna Tehnikaülikoolis uuris Reimund selliseid molekule nagu lipoproteiinid. Tegemist on lipiididest ja valkudest koosnevate kompleksidega, mis vastutavad peamiselt rasvade ja kolesterooli transpordi eest vereringes erinevatesse kudedesse. Reimund uuris üht spetsiifilist ensüümi nimega lipoproteiinlipaas, mis vastutab lipoproteiinide koosseisus olevate energiarikaste rasvamolekulide liikumise eest õigetesse kudedesse vastavalt inimkeha füsioloogilistele vajadustele. Koos oma juhendaja Aivar Lõokesega ning koostööpartneritega Rootsist töötas Reimund välja meetodi, mis võimaldas füsioloogilistelt lähedastel tingimustel ehk inimese vereplasmas selle ensüümi aktiivust ja regulatsiooni uurida.
Huvi selliste uuringute vastu on ennekõike ravimitööstusel, kus soovitakse välja töötada ravimeid, mis tõstaks lipoproteiinlipaasi aktiivsust, et sellega vähendada südame-veresoonkonna haiguste riski inimestel, kellel on kõrgenenud rasvade ehk triglütseriidide tase veres. Just nende uuringute tulemustega ta mõni aasta tagasi USA-s toimunud teaduskonverentsil silma jäigi ja sealt edasi kasvas välja võimalus töötada NIH-is.
Ühendriikidesse teaduskonverentsile sõidu tegi võimalikuks see, et Reimund ei pidanud seda kinni maksma omast taskust. Selleks tulid appi Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond ja Sihtasutus Archimedes, millest ta raha taotles ning ka positiivse otsuse sai. „Kui ma käisin Saksamaal ühel teaduskonverentsil ja rääkisin kohalike doktorantidega, siis tuli välja, et neil selliseid võimalusi ei olnud. Tuleb meelde, et ühed doktorandid Frankfurdist olid üllatunud, et Eestis on võimalik taotleda Euroopa Liidu raha sõitmaks Ameerika Ühendriikidesse teaduskonverentsile. Seega tuleb olla tänulik Eesti doktorandina selliste võimaluste eest,” rääkis Reimund.
Nüüd on ta end koos perekonnaga Bethesda linnas sisse seadnud. Just need kaks asja – teadustöö ning pereelu – tema aega sisustavadki. Koos perega võeti vastu ka uus aasta ning seda tehti esmakordselt välismaal. Reimund rääkis, et õhtu kulges rahulikult oma kodus. Välja minna ei tahetud. Ega väga palju variante selles osas oleks ka olnud, sest paljud kohad on koroonapiirangute tõttu kinni.
Järeldoktori töö ei käi ainult kaheksast viieni laboris. Eriti praegusel ajal soodustatakse töötamist kodukontoris, kuid päris kõike ei saa kodus teha. Katsete läbiviimiseks tuleb kindlasti olla laboris kohapeal ning teinekord öösel kella üheni välja. „Olen Ühendriikides olnud neli kuud ja kui päris alguses olin rohkem kui kaheksa tundi päevas tööl, siis viimasel ajal olen just pere tõttu püüdnud seda balansseerida. Õhtuti olen ikka kodus, et lapsega mängida,” rääkis ta.
Koroonaviirus
NIH ehk Ameerika Ühendriikide Rahvuslikud Terviseinstituudid koosnevad 27 instituudist, mis peamiselt asuvad Marylandi osariigis Bethesdas. NIH, kuuludes Ameerika Ühendriikide tervishoiu- ja teenindusministeeriumi alla, vastutab biomeditsiini ja rahva tervise valdkonnas tehtava teadustöö eest. Kokku töötab seal rohkem kui 18 000 inimest. Mart Reimundi töökoht on täpsemalt öeldes National Heart, Lung and Blood Institute. Eestikeelses tõlkes tähendab see Rahvuslik Südame-, Kopsu- ja Vereinstituut.
Teaduslabor, kus Reimund töötab, asub NIH-i peamajas, kus asub ühtlasi ka NIH-i haigla. Reimund tõi välja, et koroonaviiruse leviku tõttu on seal kehtestatud tõsised piirangud liikumisele. Igal hommikul enne tööle minekut tuleb tal oma telefonis vastata küsimustikule, kas tal on tekkinud mõni sümptom või mitte. Tööle jõudes küsitakse need küsimused veel kord üle, siis antakse talle kirurgiline mask, mida tuleb terve päeva kanda. Lisaks kinnitatakse rinnale kleeps, et tänasel päeval on teda kontrollitud. Idee järgi tohib ta laboris käia ainult siis, kui käib mõni eksperiment. Kõike ülejäänut tuleb teha kodus. Seetõttu ei saanud ka intervjuud Reimundiga viia läbi töö ajal, kui ta on laboris. See ei oleks lihtsalt olnud lubatud.
Kuna ta elab alaliselt teisel pool Atlandi ookeani, said meie jutud räägitud Skype’i vahendusel. Eesti aja järgi vestlesime pühapäeva, 3. jaanuari õhtul ning Marylandis oli samal ajal pühapäeva hommik.
Praegu on Reimundil käsil neli projekti, millest kahes on ta eestvedaja. NIH-is on tema peamiseks uurimissuunaks unikaalse lipoproteiini, lipoproteiin(a), struktuuri ja funktsiooni uurimine eesmärgiga välja töötada potentsiaalseid ravimikandidaate, mis võiksid lipoproteiin(a) kontsentratsiooni vereplasmas vähendada.
Viimase kümne aasta jooksul on geneetilised ja epidemioloogilised uuringud näidanud, et kõrge lipoproteiin(a) tase vereplasmas on sõltumatu ja põhjuslik südame-veresoonkonna haiguste riskifaktor. Oluline on sealjuures see, et lipoproteiin(a) kontsentratsioon veres on igal inimesel peamiselt geneetiliselt määratletud ning elustiilimuudatustega seda mõjutada eriti ei saa.
„Teaduskirjanduses kõlavad soovitused, et igal inimesel peaks ühe korra elus ära määrama, kui kõrge on selle molekuli kontsentratsioon veres,” sõnas Reimund. Ta lisas, et praegu puuduvad spetsiifilised lipoproteiin(a) taset alandavad efektiivsed ravimid, aga need on väljatöötamisel.
Üks projekt Reimundi töös puudutab ka uut koroonaviirust, SARS-CoV-2. Kui 2020. aasta kevadel koroonaviirus levima hakkas, pandi suur osa laboreid Ühendriikides kinni. Avatud olid need, mis otseselt koroonaviirusega tegelesid. NIH-is uurivad seda viirust ja selle põhjustatud haigust COVID-19 väga põhjalikult mitu uurimisrühma. Ka Reimundi juhendaja NIH-is leidis kevadel, et tema poolt varem välja töötatud peptiidsed ravimikandidaadid südame-veresoonkonna haiguste ravis võiksid oma detergendi sarnaste omaduste tõttu inaktiveerida koroonaviiruse. NIH-ist tuli lisarahastus, et seda uurimustööd edasi teha ning Reimundil on selles oma osa.
„Minu jaoks oli see täiesti uus teema ning loomulikult pakkus see huvi. Mingisugust viroloogiatausta mul ei ole. Aga jah, me töötame laboris välja peptiide, mis võiksid idee poolest SARS-CoV-2 lipiidse membraaniga või ümbrisega seostuda ning seejärel selle membraani lõhkuda, mille tõttu ei oleks ka viiruseosake enam nakatumisvõimeline,” rääkis Reimund.
Samal ajal on muidugi oluline ka see, et sellised peptiidid oleksid selektiivsed ning ei oleks toksilised inimese rakkudele. Sarnaseid peptiide on varemgi välja töötatud teiste lipiidset membraani omavate viiruste vastu (nt HIV ja gripiviirused), kuid tihti on need peptiidid toksilised ka inimese rakkudele. Uurimustöö mõte on välja töötada selektiivsemaid peptiide, mis lõhuks vaid viiruste membraane. „Mõte on ka selles, et kui meie välja töötatud peptiid osutub edukaks, võiks see mõjuda lisaks SARS-CoV-2-le ka mitmetele teistele lipiidse membraaniga viirustele,” rääkis Reimund.
Sündinud Kaius
Teadustöö võtab kaua aega. Seetõttu on Reimund koos perega plaaninud USA-s olla vähemalt kolm aastat, aga väga võimalik, et see aeg venib ka viie aastani. Vahepeal plaanitakse siiski ka Eestis puhkamas käia. Palju sõltub sellest, kuidas on koroonaviiruse leviku tõttu üldse võimalik reisida. Oma tuleviku seob ta siiski Eestiga ning plaanib vähemalt praegu tulla siia tagasi pärast järeldoktori perioodi USA-s.
Mart Reimund on sündinud Kaius ning seal lõpetas ta ka algkooli. 1999. aastal kolis ta koos perega Raplasse ning asus õppima Vesiroosi gümnaasiumisse, mille lõpetas 2007. aastal. Sealt edasi hakkaski juba akadeemiline teekond ülikoolis. Kui küsida, kuidas ta ise tunneb – kas on õigem öelda, et ta on pärit Kaiust või Raplast, siis vastas ta nii: „Sündinud olen Kaius ja seal meeldiva lapsepõlve veetnud, aga võib öelda, et pärit olen Raplast. Paljud minu praegused sõbrad on pärit sealt.” Selle piirkonnaga tunneb ta enda sõnul jätkuvalt tugevat sidet ning ka tema vanemad elavad Raplas.
