Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel kaardistavad omavalitsused kinnistuid, kus leidub eterniiti või muid asbesti sisaldavaid materjale. Seda selleks, et ministeerium saaks paremini planeerida järgmiste perioodide toetusi asbesti sisaldavate jäätmete kogumiseks.
Asbesti sisaldavad jäätmed on inimesele ohtlikud. Asbesti käsitlemisel õhku paisatav tolm pole küll silmaga nähtav, kuid on sissehingamisel tervisele suureks ohuks. Õhus leiduvad kiud satuvad kopsudesse ja võivad sinna jääda terveks inimese eluks. Asbesti seostatakse hingamisteede haiguse asbestoosi, kasvajate, kopsuvähi ja teiste kopsuhaigustega. Üks levinumaid asbesti sisaldavaid materjale on eterniit. Seda leidub aga ka muudes vanades ehitusmaterjalides.
Vanadest asbesti sisaldavatest ehitusjäätmetest vabanemine on hinnakirja alusel üsna kulukas. Ruutmeeter eterniiti kaalub umbes 15 kg. Seetõttu on Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) eterniidijäätmete kogumist omalt poolt toetanud. Alles möödunud sügisel oli inimestel võimalus eterniidijäätmeid Raplamaa Jäätmekäitluskeskuses tasuta üle anda. Käitlemist rahastasid KIK ja Rapla vald ning kokku koguti 272,46 tonni eterniiti. Kahtlemata on see märk, et inimeste eterniidivarud ei paista veel otsa lõppevat.
Rapla valla keskkonnaspetsialist Liis Lillemets ütleb, et juba eelmise aasta lõpus tehtud üleskutsest oma asbestijäätmetest teada anda ei ole kuigi palju kinni haaratud. Märku on endast andnud umbes 20 inimest. Üks põhjus võib olla ka selles, et hetkel on tegemist veel ainult vajaduste kaardistamisega. Lillemets leiab, et see võis inimesi pisut segadusse ajada, kuna andmete edastamine ei tähenda automaatselt seda, et jäätmetest vabanemist kuidagi toetatakse. Ta on aga seisukohal, et asbestijäätmed on jätkuvalt arvestatav probleem. Kõikidel inimestel lihtsalt ei ole veel olnud võimalust kasutusel olevat eterniiti mõne muu materjali vastu vahetada.
Katusel püsides eterniit endast ohtu ei kujuta ja pigem muutub tervisemureks just käitlemise käigus. Infot kinnistute ja seal leiduvate asbestijäätmete koguste kohta kogutakse veel selle kuu lõpuni, et veebruaris see info keskkonnaministeeriumile edastada.
Kohila vald tegi üleskutse info kogumiseks umbes nädalapäevad tagasi. Keskkonnanõunik Agnes Saks ütles, et on üllatunud inimeste hulgast, kes endast märku on andnud. Kohila vallas kogutakse infot selle nädala lõpuni.
Saks ütles, et endast annavad märku pigem teadlikumad inimesed, kes näevad võimalust eterniidi üleandmisega seotud kulude vähendamiseks. On aga ka neid, kellel eterniit aastaid hunnikus seisab ja kes on sisuliselt käega löönud. Enamasti on inimesed andnud teada enda kinnistutest, aga paar teadet on puudutanud ka avalikku ruumi, kus on täheldatud asbestijäätmeid.
Kehtna vald tegi omapoolse üleskutse info kogumiseks eile. Valla keskkonnaspetsialist Aivar Puur on seisukohal, et probleem väärib tähelepanu. Selle tunnistuseks on ka asjaolu, et möödunud aastal korraldatud eterniidi kogumise käigus anti ära palju suurem kogus jäätmeid, kui arvestatud oli. Eterniiti on jätkuvalt palju ja inimesed on aktiivsed kasutama ära võimalusi sellest vabaneda. Ta tõi välja, et omaette probleemkoht on eraisikute kõrval ka vanad põllumajanduslikud objektid, kust leiab ilmselt päris palju asbestijäätmeid.
Märjamaa vald tegi oma üleskutse jaanuari alguses ning kogub sarnaselt teiste valdadega samuti infot valla territooriumil leiduvate asbestijäätmete asukohtade ja koguste kohta. Valla keskkonnaspetsialist Anna-Kaia Kikkas ütles, et inimesed on endast vaikselt märku andnud, kuid loomulikult võiks seda rohkem olla. Nii mõnigi kord paistab takistuseks olevat küsimus, kui palju jäätmeid koguseliselt olla võiks. Kikkas rääkis, et on ka telefoni teel püüdnud näiteks hoone mõõtude järgi koos inimesega välja selgitada, milline jäätmete kogus umbmääraselt olla võiks.
Positiivse külje pealt tõi ta välja, et nii mõnigi inimene on võtnud ühendust ja lubanud üleskutset ka naabrite ja teiste kogukonnaliikmetega jagada. Kikkas rääkis, et vallas ringi sõites näevad nad kohti, kus eterniit või muud asbesti sisaldavad materjalid on kasutuses.
Inimesed jagunevad üsna pooleks selles osas, kas nad teadvustavad asbesti ohtlikkust või mitte. On neid, kes ütlevad, et on eterniiti terve elu kasutanud ja sellest pole midagi juhtunud. Grammike rohkem on aga neid, kes juba teadvustavad selle nii-öelda nähtamatu vaenlase ehk asbestitolmu mõju tervisele. Andmeid saab Märjamaa vallale edastada kuni 25. jaanuarini.
