Jaanuarikuu lõpu seisuga on töötuse määr Raplamaal 8,2%. Möödunud reedese seisuga otsib Raplamaal tööd 1287 inimest. Möödunud aasta märtsis, vahetult enne koroonakriisi oli see arv 827 ja töötuse määr 5,3%.
Viimase kuu jooksul kasvas töötute hulk ligemale saja inimese võrra. „Jaanuar on tööturul alati kuu, mil töötus kasvab. Raplamaa osakonda tuli arvele 173 töötut,” selgitas Töötukassa Raplamaa osakonna juhataja Ilvi Pere. Ta tõi võrdluseks välja ka aastataguse numbri ja 2020. aasta jaanuaris oli see 153. „Enim kasvas töötus jaanuaris kaubanduse, klienditeeninduse valdkonnas, ehituses ja tööstuses. Toitlustuse, majutuse, ürituste korralduse valdkonnas kaotas töö 14 inimest. Töösuhte lõppemise aluseks on valdavalt töölepingu lõppemine, aga ka koondamised. Samas läks jaanuaris 80 inimest arvelt maha, sest nad leidsid endale uue töö,” rääkis Pere.
Võrreldes koroonakriisi algusega, on töötus kasvanud eranditult kõikides maakondades. Eesti keskmine töötuse määr on 8,7%. Kõige suurem on töötus Ida-Virumaal, Valgamaal ja Pärnumaal. Kõige väiksem seevastu Jõgevamaal ja Hiiumaal. Raplamaa paigutub maakondade seas võrdlemisi keskele. Pere ütles, et töötuse kasvu näitasid kõik prognoosid. Nende kohaselt oleks aga Raplamaal pidanud töötus möödunud aasta lõpuks jõudma rohkem kui 1400 töötuni. „On hea meel tõdeda, et nii ei läinud,” ütles Pere.
„Ootame, et kevade lähenedes kasvab ka tööpakkumiste arv, lisanduvad kindlasti hooajalised tööd,” selgitas Pere. Tema sõnul takistavad sobiva töö leidmist tihti just ebapiisavad oskused, töötingimused, töö asukoht, aga samuti hirm nakatuda koroonasse.
„Töötukassas toetame kliente nõustamise ning erinevate teenustega. Järjest kasvab nende inimeste osakaal, kes täiendavad oma oskusi või õpivad hoopis uue ameti. Kriisiaeg näitas, kui olulised on digipädevused, nii on meilgi kasvanud arvuti algõppes osalejate arv. Suur on ka huvi ettevõtluskoolituste vastu,” lisas Pere.
