Rapla vallavolikogu viimase istungi üks päevakorrapunkte puudutas Juurus asuva Mahtra seltsimaja tulevikku. Ühehäälselt hääletas volikogu seltsimaja avaliku kirjaliku enampakkumise korras võõrandamise kasuks.
Volikogu esimees Margus Jaanson selgitas, et ettepanek tuli vallavalitsuselt ja käis ka osavallakogu laualt läbi. Peamine põhjus müügi taga on asjaolu, et hoonel ei ole täna seda kasutust, mis varem.
Jaanson rääkis, et osaliselt on oma mõju avaldanud ka koroonaaeg, mis on tegevusi pärssinud. Teisalt aga liiguvad inimesed maalt keskustesse. Kohalikud ei jõua hoonet üleval pidada ja arvestades, et nii Juurus kui ka Järlepas on rahvamaja olemas, pole ka vallal seltsimaja järele otsest vajadust. Jaanson leidis, et hoone uuele elule äratamiseks on täna üks võimalus just nimelt uus omanik.
Viimati läks seltsimaja uuele elule umbes 2000. aasta paiku. Jaanson tõi välja, et tänaseks on sellest möödas 20 aastat ja hoone tahaks uut hoogu. Jaansoni sõnul on seltsimaja seisukord iseenesest rahuldav, kuid vajaks kahtlemata uue omaniku kätt. Seejärel aga lisas ta, et maja on soe ja köetud ning uus omanik saaks kohe toimetama hakata.
Ühe probleemkohana on arutatud ka hoone veevarustust. Nimelt puudub seltsimajal endal puurkaev ja seni on kasutatud naabri kaevu. Jaanson rääkis, et sisuliselt polnud mõtet ühte kaevu teise kaevu kõrvale puurida ja seega sõlmiti kasutuskokkulepe naabriga. Jaanson usub, et kaevust ei teki tulevikus probleemi. „Maal on asjad lihtsamad,” arvas ta ja lisas, et ilmaasjata veest kedagi ilma ei jäeta. Ja juhul, kui peakski juhtuma, et kokkulepe ei pea, saab alati ka uue kaevu puurida.
Volikogu lauale jõudis eelnõu, milles on seltsimaja alghinnaks määratud 156 000 eurot. Selline müügihind määrati, võttes aluseks LAHE Kinnisvara OÜ koostatud eksperthinnangu. Kuigi vallavalitsuses arutati ka madalamat hinda, tuldi volikogu ette seisukohaga, et usaldatakse spetsialiste. Jaanson ei pea vajalikuks spetsialistide arvamusi kahtluse alla seada. „Kui selle hinnaga ei lähe, siis saab igal ajal hinda allapoole lasta,” arvas ta.
Peamine lootus on hoonesse elu sisse saada ja päästa see unarusse jäämisest. Jaanson leidis, et Mahtra piirkond on kahtlemata eriline koos oma looduse, sõjaplatsi ja muuga. Ta ise kaldus arvama, et hoone ostetakse elamuks. Ja kuigi hind võib tunduda kõrge, tundub see eramaja hindadega võrreldes tema jaoks realistlik. Selge on ka see, et hoone on suur. „See eeldab suurelt mõtlevat inimest, mis olekski piirkonnale kõige parem,” uskus Jaanson. See aga ei välista, et seltsimaja võiks endale osta mõni MTÜ, seltsing või ettevõte oma tegevuseks. Jaanson võttis kokku, et ennustada on raske, aga kahtlemata kuluks piirkonnale ära inimesed, kes oleks avatud uutele ideedele ja tegevustele.
Jaansoni arvates kohalike jaoks seltsimaja müük suureks kaotuseks ei kujune. Juba täna jagunetakse vastavalt huvidele Juuru ja Järlepa rahvamaja vahel. Lisaks tõi ta välja, et ka Raplasse ei ole ülemäära pikk maa.
