Jaanuari lõpus toimus maaeluministeeriumis infotund toidusektorile, kus anti ülevaade toiduohutuse valdkonna arengutest. Ühe uue ja huvitava valdkonnana puudutati ka toiduks mõeldud putukaliike. Nüüdsest tohib Eestis kasvatada ja turustada inimestele toiduks mõeldud osa putukaliike.
Uuendtoit või tavatoit
Putukate toiduks kasvatamisest rääkides tuleb esmalt tutvuda mõistega uuendtoit. Uuendtoit on toit, mida kuni 1997. aasta 15. maini ei oldud Euroopa Liidus olulisel määral tarbitud. Mõned näited sellistest toitudest on chia-seemned (õlisalvei seemned), hiigelvähist (antarktika krillist) saadud õli, argaaniaõli ja vürtsbasiiliku seemned, aga ka putukatest saadud toit.
Iga sellise toidu puhul hindab Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) selle ohutust ja Euroopa Komisjon annab loa selle turule tulemiseks. „Uuendtoidu turustamisloa soovijal tuleb tõestada, et uuendtoit ei põhjusta ohtu tarbija tervisele. Euroopa Komisjoni loa saanud uuendtoidud ja nende kasutamise täpsed tingimused on kirjas EL-i lubatud uuendtoitude nimekirjas,” selgitas maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Annika Leis maaeluministeeriumi ajaveebis ehk maaelu blogis.
Hetkel kehtiv Euroopa Liidu uuendtoidu määrus loeb putukaid uuendtoiduks. Kuni 2018. aastani kehtinud määruse kohaselt oli aga putukate staatust uuendtoiduna võimalik tõlgendada erinevalt. Eestis ja enamikus teistes Euroopa Liidu liikmesriikides peeti putukaid uuendtoiduks, mille turustamiseks on vaja Euroopa Komisjoni luba. Samas mõned liikmesriigid lubasid osa putukaliike oma riigi territooriumil kasvatada ja turustada. Seda tehti näiteks Soomes, Taanis, Belgias, Hollandis, Saksamaal ja Austrias.
Erinevate arusaamade ühtlustamisel kujunes oluliseks möödunud sügisel langetatud Euroopa Liidu kohtu otsus, mille järgi ei olnud varasema määruse kohaselt terved putukad mitte uuendtoit, vaid tavatoit. See tähendab, et jätkuvalt võib turule viia terveid putukaid ja neist valmistatud tooteid putukaliikide puhul, mis olid mõne EL-i liikmesriigi turul enne 2018. aasta 1. jaanuari.
Sellest kohtuotsusest lähtuvalt lubab ka Eesti oma turule teatud terveid putukaid. Lähitulevikus peaks erinevate putukate ja putukatest tehtud toodete toiduks lubamine saama ühtsed ja kõigile EL-i liikmesriikidele kohalduvad reeglid.
„Ajakava sõltub EFSA putukate liikide ohutuse riskihinnangute valmimisest, misjärel otsustatakse koos teiste EL-i liikmesriikidega erinevate putukaliikide ja putukatest valmistatud toodete turule lubamine,” selgitatakse maaelu blogis.
Putukaid võib turustada ja kasutada nii tervena kui ka jahvatatult, küll aga pole lubatud turustada putukatest saadud ekstrakte. Putukate toiduna käitlemisest tuleb teavitada Põllumajandus- ja Toiduametit. Kaheksa putukaliiki, mille kasvatamisele ja käitlemisele enam takistusi pole, on toakilk, mardika liigi Alphitobius diaperinus vastsed, meemesilase nukud, kilk, kärbse liigi Hermetia illucens vastsed, rändtirts, kõrbetirts ja hariliku jahumardika vastsed ehk kollane jahuuss.
Liha ei pruugi kõigile jätkuda
Eesti Putukatööstuse Liidu esindaja Erlend Sild tõdes, et tegemist on väga tähelepanuväärse ja suure muudatusega, mis tõstab Eesti progressiivsete riikide hulka. Ta leiab, et see on märk keskkonna säästmise võimaluste mõistmisest läbi alternatiivsete allikate ja ringmajanduse rakendamise vajaduse. Seda kõike ökoloogilise jalajälje vähendamiseks. „Euroopas on Eesti nüüd 10. riik, kus putukad on inimtoiduks ametlikult lubatud,” lausus Sild.
Sild ütles, et Eestis on putukate kasvatamise vastu tuntud huvi juba pikka aega. „Uudise valguses on juba tuntav huvi kasv ning see kindlasti jätkub ka edaspidi. Eesti Putukatööstuse Liidus on hetkel 7 ettevõtet ning kandidaate on lisandumas,” rääkis ta.
Sild oli seisukohal, et putukatest saadaval loomsel valgul on edaspidi keskkonnasäästliku alternatiivina kindlasti väga suur roll. „Ma ei usu, et me hakkame oma toidulaual nägema terveid putukaid, kuid olulise koostisosana erinevates toitudes saab kindlasti olema putukavalgul väga suur ja edaspidi harjumuspärane osa. Lihaasendustooted on saadaval juba praegu ning muutuvad järjest populaarsemaks ja seda mitte seetõttu, et inimestele ei meeldi päris liha, vaid just seetõttu, et päris liha meile kõigile peagi lihtsalt ei jätku!” rääkis Sild.
Toidulaua kujunemisel mängivad rolli nii harjumused kui ka pakkumise-nõudluse vahekord. Sild tõi välja, et arengumaades süüakse putukaid suuresti seetõttu, et ollakse harjunud ning see on oluline osa kõrgemast toitaineväärtuslikust dieedist. „Arenenud riikides tehakse see valik pigem keskkonnateadlikust aspektist,” ütles Sild.
Liit toob oma kodulehel välja, et ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni prognooside kohaselt jõuab 2050. aastaks rahvaarv 9,1 miljardini, mis tähendab suuremat survet ka toidu tootmisele.
„Praeguse maakasutuse juures ei ole vajaliku kasvu saavutamine realistlik ning seepärast tuleb leida alternatiivseid lahendusi, kuidas katta maa elanike valguvajadus. Lisaks toiduallikale on putukatel veel palju olulisi ülesandeid maakera liikide toiduahela tagamisel, olles tolmeldajad, jääkide töötlejad, ja panustades veel mitmel kümnel eri moel meie eksistentsi tagamisele maakeral,” öeldakse oma tutvustavas tekstis.
Sild selgitas, et putukate kasvatamine on kordades loodussõbralikum kui tavapärane loomakasvatus, sest putukad kasvavad kiiremini, nad ei vaja kasvamiseks suurt pinda, tarbivad kordades vähem sööta ja magedat vett ning ei erita osoonikihile kahjulikke gaase. „Samuti kasutatakse putukate kasvatamisel ringmajanduslikku mudelit ning lõpptulemusena on kogu kasvatamisprotsess jäätmevaba,” lisas Sild.
Selge on see, et putukate toiduks tarbimine on siinmail paljudele alles võõras mõte. Kuhi jahuusse taldrikus paneb ilmselt pigem õlgu võdistama. Kui aga olla samal veendumusel kui Erlend Sild, et putukad hakkavad meie toidus olema peamiselt valgupulbri näol, siis hakkab see mõte ka natuke meelepärasem tunduma.
