Valjo Tooming, major, Rapla maleva pealik
Hea lugeja, aastatuhandeid on inimesed õppinud lugema üksteise kehakeelt, miimikat. Aga nüüd oleme juba harjumas nii üle veebi õppima kui ka vanemate ja vanavanematega suhtlema või tähtsaid koosolekuid pidama.
Elame keerulisel ajal. Väidetavalt on vanasti Hiinas öeldud vihavaenlasele halba soovides ja sajatades: „Et sa elaksid muutuste ajal!“ Kui paarikuine ümberõpe oli aastatuhandete käitumismustrite muutus, siis kõik muu pärast seda on muutumas liiga ühetaoliseks ja sarnaseks – kaugtöö ja kaugõppe päevad mööduvad lennates. Vaevu meenuvad ähmaselt „vanade heade aegade“ erilised meeldejäävad hetked sõprade ja tuttavate seltsis – COVID-19 on jätnud oma jälje ka pidulikkusesse. Mu enda kogemuse põhjal mingit pühadetunnet jõulude ajal ei tekkinud.
Järgmisel nädalal täitub Eesti Vabariigil 103 aastat. Kuidas tekitada järgmisel nädalal vastav tunne, mõtestatud pühadusehetk nii, et ei läheks kehtivate normidega vastuollu? Pakun välja ühe lahenduse, kuidas päevale meeldejääv sisu anda. Kui ma käin lastega kalmistutel omaste haudadel, püüan leida tee üsna tihti kalmistutel asuvate Vabadussõja ausammaste juurde. Üheskoos seisatudes ja küünlasüütamisel saan lastele selgitada, kui tore, et tänu neile meestele ja naistele on meil üksainumas koht maakeral, kus räägitakse eesti keeles ja võib uhkelt lehvida Eesti lipp.
Leidke 24. veebruari päeva jooksul see hetk, et väisata perega lähimat Vabadussõja ausammast ja meenutada minevikku. Kas aga hea lugeja teab, kus need asuvad? Raplamaa inimeste tänu vabaduse eest võitlejatele on talletatud Vabadussõja mälestusmärkidena Juurus, Vahastus, Purkus, Vana-Vigalas, Märjamaal, Kohilas ja Raplas. Kui on huvi ja aega, tehke selle päeva jooksul maakonnale tiir peale! Pildid endast ausammaste juures võite postitada Instagrami või Facebooki teematrellidega #raplamalev – nende vahel loosime välja Kaitseliidu sümboolikaga meeneid.
Käesolevas vahelehes püüame avada pisut laiemalt oma riiklust, oma valitsemist. Eesti Vabariik – see olemegi ju meie. Kuidas me peame vastu rasketel hetkedel, kuidas saame jagu kriisidest – see kõik on meie enda kätes.
Kaitseliit on võtnud nõuks lisaks sõjalistele võimetele arendada ka mittesõjalisi võimeid, sest paraku on klassikaline sõjapidamine tänapäevastes konfliktides segunemas tsiviilmaailmaga. Iga kodanik peab hakkama saama mitte ainult sõja ajal, vaid ka teistsugustes kriisides. Maleva evakuatsioonirühma eesmärk on pakkuda abi pääste- ja politseiametile, kohalikele omavalitsustele, kui tekib vajadus inimeste evakueerimiseks. Naiskodukaitse Rapla ringkonna tegevliige Sälli Hinrikus kirjutab Kaitseliidus loodavatest evakuatsioonirühmadest ja nende eesmärkidest.
Lehest saate veel lugeda intervjuud Noorte Kotkaste rühmajuhi Maret Kolliniga ning tutvustatakse Naiskodukaitse taastulijate jaoskonda. Head lugemist! Päikselist Eesti Vabariigi aastapäeva!
