Tänavu NÖFF-il linastuvad dokumentaalfilmid valis Raplamaalt pärit zooloog Lennart Lennuk. Meie palvel avab ta pisut filmide valimise tagamaid ning toob välja, kes ja miks võiksid neid filme vaatama minna.
Kui filmide pealkirju vaadata, torkab silma, et filmid vihjavad seostele vee ja naissoo vahel. Kas valisid teadlikult filme neid selliselt sidudes?
Päris teadlikult ma seda ei teinud, aga mu eesmärk oli valida pigem poeetilisemaid, meditatiivsemaid filme ja vesi aitab sellisele meeleolule hästi kaasa.
Filme valides mõtlesin ka, mis võiks NÖFF-i publikut puudutada. Vähe on keskkonnateemalisi filme, mille keskmes on naine, nii et ega suurt valikut olnudki. Hiljem valikut koondades vaatasin, millised said draamafilmid, ja sain aru, et ühine teema on muutused ja nendega kohanemine.
Millest sinu valitud filmid räägivad?
Peamiselt inimese kaugenemisest iseendast ja loodusest, meie kontrollivajadusest – et kui miski kontrolli alt väljub, hakkame kohe tuuseldama. Muru peab olema niidetud ja mets majandatud, millegipärast ei saada enam aru, et vana mets ja rohtu kasvanud muruplats on ilusad ja täis elurikkust.
Filmid näitavad, et meie keskkond (nii tehis- kui ka looduskeskkond) on pidevas muutumises ja suunavad mõtlema selle üle, kas suudame muutustega kaasa minna ja õigeid otsuseid langetada või saavad meist võitu rahahimu ja muud madalamad väärtused.
„Mere raamatu” puhul on ülimalt hästi seotud vaalapüüdjate tänapäevaelu ja kaugele ulatuvad juured läbi dokkaadrite ja kunstiliselt õnnestunud animatsiooni – see mäng meie vaimu- ja pärismaailma vahel tasub vaatamist ja kaasaelamist. „Järve tütar” aitab meil poeetiliselt samastuda loodusega.
Miks on oluline, et me neid filme näeme?
Näen, et paljud inimesed meie ümber on pisut katki ja ei nähta ennast tervikuna ühiskonnast, sh loodusest. Need filmid aitavad meid jälle tervikuks siduda.
Kes võiksid neid filme vaatama tulla?
Kõik, kes tunnevad, et need teemad neid puudutavad ja tahavad enda ümber tervemat keskkonda. Kõige mehisem film on kindlasti „Mere raamat” ja kõige naiselikum „Järve tütar”. „Vesineid” on eelkõige mõeldud noortele ja räägib loodusest kui ravivast ressursist, mis aitab meil vabaneda ekraanisõltuvusest.
