Festivali peakorraldaja, MTÜ Ettevõtlikud Naised Raplamaal eestvedaja Katrin Klaebo sõnul leidub õhus sotsiaalselt teravaid teemasid palju, tuleb vaid noppida ja sobiv suund valida. Sel aastal on festivali märksõna keskkond.
Festivalile filme valinud Lennart Lennuk on selle aasta NÖFF-i kirjeldades öelnud, et kombatakse looduse ja tehismaailma piire: „Ühelt poolt on kõige loomulikumaks keskkonnaks loodus, teisalt oleme üha enam rajamas enda ümber kontrollitud ruumi. Kui meid ümbritsev kontrolli alt väljub, kas oskame siis õigesti reageerida? Kas oleme muutustele avatud ja valmis ise muutuma? Kas näeme ennast osana loodusest ja mõistame oma igapäevaste otsuste tagamaid?”
Klaebo tõdeb, et keskkond on teema, mis muutub iga aastaga üha aktuaalsemaks ning näib, et mure ja küsimused selles valdkonnas ei vaibu. Seepärast oligi juba kaks aastat tagasi tänavuse NÖFF-i tarvis projekti kirjutades Klaebo jaoks selge, et 2021. aasta saab olema keskkonnateemaline. Esimene NÖFF käsitles keerukat lähisuhtevägivalla teemat ning eelmisel aastal olid fookuses emad.
Klaebo sõnul oli sel aastal programmi kokkupanemine pigem lihtne, aga õigete filmide leidmine see-eest küllaltki keerukas. Lõpliku valikuga on ta aga väga rahul. „Need on sellised filmid, kus ei öelda täpselt välja, mis see on, millest räägitakse, aga igaüks saab aru, et midagi on valesti,” kirjeldab ta mängufilmide valikut.
Kaasatud kogu Raplamaa
NÖFF laiendas juba eelmisel aastal oma haaret Märjamaale ning sel aastal minnakse festivaliga kõigisse nelja Raplamaa omavalitsusse. Kinomaju igal pool ei leidu, aga kaasatud on asulad erineval moel. Filmide kõrval haakub festivaliga hästi ka igasugune muu loometegevus. Nii näiteks on Kehtna vallas Järvakandis üleval kohaliku kunstniku maalinäitus.
Kohila sai kaasatud inspireerituna suvel aset leidnud Kohila kunstisümpoosionist vana paberivabriku hoone juures. Keskkonnakunsti sümpoosioni eestvedaja Alide Zvorovski pidi tegema NÖFF-i ajal ettekande Raplas ning lõpuüritusel TOHI Destillery külalistemajas pidi rääkima moekunstnik Lilli Jahilo, kuidas ta Kohila paberivabrikust leitud esemed moelavale tõi. Valitsuse kehtestatud piirangute tõttu neid ettekandeid siiski ei toimu.
Nii nagu varasematelgi aastatel, on loomingulise nõustajana NÖFF-i meeskonnaga liitunud laiemalt tuntud inimene. Sel aastal on see teatri-, tele- ja filminäitleja Maarja Jakobson. Koostöös Lennart Lennuki ja teiste meeskonnaliikmetega valiti festivalile sobivaid filme.
Eelmisel aastal sai festivali tipphetkeks avaetendus, mille lavastas Maili Metssalu. Metssalu loob avaetenduse ka sel aastal ning seekord kannab see pealkirja „Muu ei loe”. „Avaetendus saab sel aastal olema tervenisti video vahendusel ehk siis see on justkui üks lühifilm, mis vaatleb inimese ja looduse kooseksisteerimist ja proovib leida vastust küsimusele, kellena me, inimesed, siis ikkagi ennast tajume,” selgitab Metssalu.
„Kas tunneme end veel maa lastena, ürgmudast sirgunud olenditena, kes on kõigi planeedi elanikega samaväärsed ja võrdsed ning kelle elukaare lõpul saame taas maaks, või lõikame end suurest süsteemist lahti, soovime toimida üksi, pigistame silmad kinni kõigi muutuste ees, mille oleme elule planeedil kaasa toonud. Loon õrna silla ka eelmisel aastal alustatud Ürgnaise temaatikaga ja toetun meie kandi kirjanike-tõlkijate-lauljate teostele,” toob ta välja.
Inspiratsiooni on Metssalu saanud Mathura tõlgitud indiaani naise Linda Hogani raamatust “Elu ase”, Kristiina Ehini luulekogust “Luigeluulinn” ja Riho Sibula lauldud laulust “Muu ei loe” Aapo Ilvese sõnadele. Avaetenduse video pani kokku Kert Ülenõmm ettevõttest Kert Media OÜ. Tema on kokku pannud ka lühikese festivali tutvustava video, mis hetkel internetis ringleb.
Jätkatakse eelmisel aastal alguse saanud traditsiooniga anda välja filmilavastaja Leida Laiuse mälestusauhind. Aasta tagasi anti auhind filmirežissöör Marianne Kõrverile. Tegemist on rändauhinnaga, mis anti esmalt 1985. aastal Leida Laiusele endale filmi „Naerata ometi” eest ning antakse tänavu edasi järgmisele tähelepanuväärsele naissoost filmitegijale.
Keskkond näitusel
Filmikunsti kõrval jõuavad NÖFF-i raames vaatajateni ka mitmed muud kunstilised väljundid. Sel aastal on koroonaepideemia tõttu ära jäetud mitmeid üritusi, mis esialgu pidid seni tuttavat programmi rikastama. Osalistel jääb saamata nii mõnigi põnev töötuba, aga õnneks näitusi veel külastada lubatakse ning need jäävad mõneks ajaks avatuks ka pärast NÖFF-i lõppemist.
Kavas oli väga palju põnevaid näitusi, kuid piirangute tõttu neid füüsiliselt vaadata ei saa. Mõned neist jõuavad vaatajateni veebi kaudu. Raplasse jõuab keskkonnaameti rändnäitus „Hoia, mida armastad”, laiema publikuni tuuakse Rahvusarhiivi filmiarhiivi plakatinäitus. Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuse kaasasutaja Riin Pallon on spetsiaalselt NÖFF-ile mõeldes loonud maalid näituse „Võimatult kaunis” tarvis. Pallon paneb üles kümme erinevas formaadis maali. Inspiratsiooni oma teoste jaoks sai kunstnik kahest teemast: toksilised ja reostunud veekogud ning polaarsed stratosfääripilved. Tegemist on keskkonnale kahjulike nähtustega, mis võivad aga olla silmale kaunid vaadelda. Just sellest vastuolust sündiski soov koondada vaatajate tähelepanu „kohutavale ilule” meie ümber.
Järvakandis avab samast kandist pärit kunstnik Kristiina Jakimenko maalinäituse „Naine ja hunt: Habras ja tugev”. Autor on öelnud, et see näitus käsitleb läbi tema kui naiskunstniku jõu ja väe naist, tundeid, seksuaalsust ja meest. „Olen oma loometee jooksul analüüsinud ja käsitlenud erinevaid naise arhetüüpe ning ühiskondlikke naisekäsitlusi. Naine kui ürgne kõiksuse alge. See ürgne naiselik jõud. Sügavalt sisimast tulenev. Tugevus ka kõige raskemal hetkel edasi võidelda ja liikuda. Naine kui emahunt,” on ta kirjeldanud.
Klaasikunstnikud Kati Kerstna ja Kairi Orgusaar, kellest viimane on ka üks Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuse asutajatest, korraldavad pop-up näituse „O2”. Klaasikunstnike näitus juhib tähelepanu õhule, hingamisele ja keskkonna puhtusele. Näitus filmitakse üles ja seda saab vaadata veebivahendusel.
