Rapla haigla juht Pille Mukk näeb, et suuremaks edasiminekuks oleks vaja piisavalt vaktsiine ning toimivat üleriigilist digiregistratuuri. Sel juhul kaoks ka vajadus teha nädalavahetustel n-ö massvaktsineerimisi.
„Kõik sõltub vaktsiinide olemasolust,” vastab Rapla haigla juhataja Pille Mukk küsimusele, kuidas ta on rahul praeguse vaktsineerimise korra ja jaotusega. „Kui vaktsiine on riigis piisavas mahus, hakkab sujuma ka pidev ja suures mahus vaktsineerimine nii haiglates, perearstikeskustes kui ka erameditsiiniasutustes,” lisab ta.
Samuti loodab haigla juhataja, et digilahendused tulevad toeks patsientide logistikale. „Viimase olulisust kinnitas eriti pühapäevane, 14. märtsi vaktsineerimine, kus inimesed leidsid meid ise üles ja me ei pidanud kulutama päevi, et läbi helistada sadu inimesi. Kui seda ei oleks olnud, siis me ei oleks suutnud kolm päeva pärast vaktsineerimisvõimaluse tekkimist vaktsineerida peaaegu 300 inimest ühel päeval,” selgitab ta.
Haigla juht näeb, et haiglal oleks suuremgi võimekus, kuid seda saaks realiseerida eeskätt siis, kui vaktsiinid oleksid pidevalt olemas ja toimiks üleriigiline digiregistratuuris aja broneerimine. „Sel juhul vaktsineeriksime iga päev mõõdukas mahus ning kaoks vajadus nädalavahetuseti või ka riigipühadel teha n-ö massvaktsineerimisi,” ütleb Mukk.
Vaktsineerimine röövib puhkepäevi
„Nädalavahetused ei ole iseenesest probleem, kuid kahju on sellest, kui tööpäevadel oleme nii mõnigi kord olnud valmis rohkemaks. See ei ole mõistlik töökorraldus, sest sellisel juhul jääb üha vähemaks neid päevi, mil meie inimesed ka päriselt puhata saaksid. Lisakoormusega töötamist saan haigla juhina inimestelt paluda, kuid mitte eeldada. Ka kõiki teisi töövaldkondi haiglas kaetakse täna lisakoormusega,” selgitab Mukk.
Veebruari keskpaigast alates on Haigekassa suunanud pärast haigla enda töötajate vaktsineerimist Rapla haiglasse erinevaid riskigruppe: üldhariduskoolide töötajaid, lasteasutuste töötajaid, kutsekoolide töötajaid ja sotsiaaltöötajaid. Lisaks on vaktsineeritud haiglaravil olevaid riskipatsiente ja hooldusosakonna patsiente.
„Kui oleme vaktsineerida soovijad teada saanud, siis püüame võimalikult kiirelt neid teenindada, kuid kahjuks on inimestega kontaktivõtmine ja neile aegade planeerimine, helistamised ja nõustamine, mida samuti lisaks vajatakse, kõige ajamahukam osa vaktsineerimise korralduse juures.
Meil võib olla päevi, kus vaktsineeritud on vaid kümme inimest, kuid ka päevi, kus oleme vaktsineerinud 100 ja enam inimest päevas. Nii mõnigi kord on tunne, et meie oleme valmis inimesele kiiremat võimalust andma, kui ta ise seda hetkel kasutada soovib,” ütleb Mukk. Tänaseks on Rapla haiglas juhataja sõnul tehtud ca 1400 vaktsineerimist, millest üle 90% juhul on kasutatud AstraZeneca vaktsiini.
Positiivne tagasiside toetab
Pille Mukk on vaktsineerimas käinud inimestele tänulik: „Nad on olnud kõik väga koostööaltid, tulnud kohale kokkulepitud aegadel ning väljendanud ka meile oma rõõmu, et võivad end edaspidi tervise osas veidi turvalisemalt tunda.
Meie omakorda näeme raskest tervisekriisist pääsu selles, et vaktsineeritute hulga kasvades hakkavad vähenema rasked haiglaravi vajavad haigusjuhud ning saame ükskord tagada inimestele ka kõik nende mittepandeemilise ravi vajadused.
Inimeste positiivne tagasiside igal juhul toetab haigla töötajate toimetulekut praeguse erakordselt suure töökoormuse juures ja olenemata sellest, et vaktsineerimise ladusam korraldus areneb veidi aeglasemalt, kui me kõik lootnud oleme,” ütleb ta.
Enne vaktsineerimist hinnatakse võimalikku tromboosiriski
Pille Mukk soovitab tromboosiohuga seotud küsimuste puhul eelkõige konsulteerida oma perearstiga või helistada perearsti nõuandeliinile 1220.
„Kasutame vahetult vaktsineerimise eel kohapeal skriinimist spetsiaalsete küsimustega, mis puudutavad võimalikku tromboosiriski. Kui need riskid on olemas, tegemist on ka igas muus kliinilises situatsioonis vajadusel hinnatava tromboosiriskiga, siis me praegu AstraZeneca vaktsiini inimesele ei tee. Sellise riski hindamiseks kohapeal oleme vaktsineerimise juurde kaasanud täiendavalt õde-spetsialiste ja arste,” selgitab Mukk.
Rapla koroonaosakonna voodikohad on kõik täidetud
Rapla haigla koroonaosakonnas on hetkel hõivatud kõik 25 koroonapatsientidele loodud voodikohta. Haigete seisundid on erinevad, kuid Rapla haiglas ei ole intensiivraviosakonda. Patsientide vanus jääb hetkel 50. eluaastatest varajaste 90. eluaastateni.
