7.2 C
Rapla
Neljapäev, 19 mai 2022
spot_img

Miks Eesti riik ei toeta mesindust?

Eha Metsallik, mesinduse nõustaja aastast 1996

Maavaatamise instituut jõudis Londoni Kuningliku Geograafiaühingu viimases arutelus järeldusele, et mesilased on planeedi kõige olulisemad elusolendid, kuid teadlased on andnud ka teada: mesilased on juba väljasuremisohtu sattunud.

Käisin just kõnelemas külluse loengul meie loodusvarast puude, põõsaste, rohttaimede õites – nektarist ja õietolmust.
Veidi kurvastab, et Eestimaal nähakse endiselt lehmasaba, ütles juba üle 20 aasta tagasi mesindusteadlane ja maaülikooli õppejõud Ilme Nõmmistu. Olen seda aastate jooksul ise kah korduvalt kogenud, kuna väikest mesilast ei nähta, tolmeldajate olulisust ei panda tähele.
Endiselt jääb mulje, et koroonakriisi üritatakse leevendada piimalehmade, lihaveiste, sea-, lamba- ja kitsekasvatajate ning maasika-, köögivilja-, maheteravilja- ja kartulikasvatajate ning mahekana- ja vutikasvatuses. Kuid mesilasperesid pole ju koroona kahjustanud.
Mesilasperede talvitumine pole juba aastaid kiita – nende õrn maailm on üha rohkem saastunud ning liigivaesem. Ka tänavu on mesinduses ühed suuremad talvekaod. Veel mõnikümmend aastat tagasi oli normaalne 5% talvekadusid, aga viimased aastad on „uus normaalsus” 20%.
2002.-2003. aasta talvel olid talvekaod üle 50%. Siis leidis riik võimaluse talvekahjusid veidi kompenseerida. Tänavu võivad talvekahjud ulatuda kogu riigis 30%-ni talvituma läinud peredest. Ometi on kogu viljeluse – nii aias kui ka põllul, igasuguses seemnekasvatuses – ning ka karjamaade ja looduse liigirikkuse säilitamine tolmeldajate õlgadel.
Riigikogu maaelukomisjon toetas valitsuse ettepanekut eraldada koroonakriisi leevenduseks põllumajandusele 15,8 miljonit eurot toetusi, teatas komisjoni esimees Tarmo Tamm.
Mis põhjusel mesindust ei toetata? Pöördusin küsimusega Riigikogu maaelukomisjoni poole ja sain komisjoni esimehelt Tarmo Tammelt kiire vastuse: „Tere! Tänan tähelepanu juhtimise eest. Mesilasperedele täiendav toetus on põhjendatud. Toetuse kava töötas välja minister oma meeskonnaga. Tuletan meelde, et minu ministriks oleku ajal viisime esmakordselt sisse mesilasperede toetuse, sellel aastal peaks toetuse suurus olema 0,8 mln. Soovitan pöörduda ministri poole, et see täiendav raha mesilasperedele leitaks. Edu ja tervist! Tarmo Tamm.”
Selgituseks: kaks aastat on Eestis makstud mesilaspere toetust ~20 eurot mesilaspere kohta.
Saatsin kirja maaeluminister Urmas Kruusele. Lõik sellest kirjast: „Ka Eestimaal on 2020.-2021. a talvekahjud/talvekaod mesinduses väga kõrged – põhjused enamasti teada. Võiks ju piskuga (näit 10 eurot) iga ületalve tulnud mesilasperet toetada või olla sümboolne hukkunud perede hüvitus, mis kindlasti innustaks mesinikke pingutama!
Eesti Riik aga toetab liigirikkuse kaotamist niitudel-rohumaadel, lubades “niitmiseks” Roundupi kasutada, juba aastaid. Lisaks makstakse maa­eluministeeriumi kaudu Eesti metsanduses kuni 30-aastasest puistust liigirikkuse eemaldamise eest toetust 153 eurot hektarile.
Liigirikkuse kiiret kadumist Eestimaa metsades näevad mesinikud esimestena, kui tolmeldajatel puuduvad elupaigad, kui metsadest – meie rahva paradiisiaiast – ei leia enam seest õõnsaid puid lindudele, või mesilasperedele elupaikadeks. Meie riigi metsanduspoliitikas ei väärtustata pärnikuid, tammikuid, saarikuid, kõnelemata türnpuudest, paakspuudest, kuslapuudest, õuna- ja pirnipuudest, kikkapuudest, lodjapuudest, pihlakatest, kukerpuudest, paju- ja remmelga liikidest. Neile meie vööndi tavalistele taimedele ei jäeta ellujäämise võimalust, isegi mitte elektriliinide all. Lisaks on tänu looduslike metsade kadumisele – tolmeldajate kurvastuseks – tunduvalt vähenenud metsamarjade metsad: mustika-, muraka ja pohlametsad.
Mis põhjusel riik Eestis tolmeldajaid ei näe? Sajad tolmeldajate liigid, sealhulgas ka mesilaspered on ju ometi kogu (maa)elu vundament ja aianduse-põllunduse viljakuse aluseks!”

*

Maaeluminister Urmas Kruuse vastus:

Oleme saanud mitmeid pöördumisi, ettepanekuid ja kommentaare põllumajandussektori erakorralise toetuse väljatöötamisel ning kaalunud neid kõiki. Piiratud rahaliste vahendite juures on tasakaalu leidmine erinevate põllumajandussektorite vahel keeruline ja kõikide ettepanekutega arvestamine ei ole kahjuks võimalik. Seetõttu toetame põllumajandussektori erakorralise toetusega COVID kriisis enim mõjutatud sektoreid ning hüvitame vaid osaliselt turult saamata jäänud tulu langust. 2020. aasta Eesti mee keskmine tootjahind edasimüüjatele jaekaubanduses on tõusnud 1% võrreldes 2019. aastaga. Mesinikel on võimalus taotleda mesilaspere toetust, mille taotlusperiood on 2021. aastal 1.-15. maini. Mesilaspere toetus aitab osaliselt hüvitada mesilas­pere pidamisega seotud kulusid (näiteks talvesööda kulud ja ebasoodsate ilmastikutingimustega kaasnevad talvekahjude kulud). COVID-19 puhang on jätnud majandusele tuntava jälje, mis suurendab ettevõtjate majanduslikku ebakindlust. Selles, et meie toidujulgeolek oleks tagatud ja toidulaud igapäevaselt kaetud, on põllumajandussaaduste tootjal võtmeroll. Seega jälgib Maaeluministeerium põllumajandusturgudel toimuvat.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised