-4.4 C
Rapla
Reede, 3 dets. 2021

Koolide toidupakid: erinevad lahendused, suured ootused

Stina Andok

Koolilõunad, mis distantsõppe ajal saamata jäid, jagatakse õpilastele tagantjärele toidupakkidena. On üksikuid koole, kus saab kätte värskelt valminud sooja toidu või vaakumpakendatud eine. Mõnest toidupakist leiab poolfabrikaate, teises on üksnes koostiosad. Olenemata kooli valitud lahendusest, ei kattu need alati lapsevanemate ootustega.

„Väga sümpaatne sisu. Oleme väga rahul,” ütleb üks lapsevanem Märjamaa gümnaasiumi toidupaki kohta. Gümnaasiumi abiturient rääkis ajakirjanik Piret Linnamägile, et ka temal ei ole toidupakkide sisu kohta midagi halba öelda. Ta toob välja, et toidupakk on sisaldanud sulatatud juustu, müslibatoone, suitsusinki, makarone, kohupiimakreemi, juustu ja muud vajalikku.

„Olen kuulnud, milliseid pakke pealinnas saadakse,” toob teine lapsevanem välja. „Alguses olid pakid kobedamad, iga korraga lähevad kehvemaks,” tõdeb ta Märjamaa gümnaasiumi toidupakkide kohta. Samal ajal kolmas lapsevanem kiidab vastupidi, et iga korraga on pakkide sisu parem olnud.

Märjamaa gümnaasiumis jagatakse toidupakke direktor Kalle Uusmaa sõnul üldiselt kahenädalase distantsõppe perioodi eest. „Esimene toidupakkide jagamine eelmise aasta aprillis näitas, et kõik õpilased või nende vanemad pakki ei vaja. Sellest tingitult küsime nüüd iga kord lastevanematelt nende soovi üle. Viimase sellise küsitluse alusel jagame sel nädalal välja 352 toidupakki, mis on pisut enam kui pooltele õpilastele,” ütleb direktor.

Toidupakkide sisu komplekteerib Märjamaal koolisöökla operaator Daily (Baltic Restaurants Estonia AS), lähtudes koolitoidule esitatud nõuetest, koolipäevade arvust ja toidu päevarahast.

„Kooli ja koolipidaja soove püütakse võimalusel arvestada ja meie soov on hoida paki sisu võimalikult tervislik. Näiteks on jagatavas toidupakis olnud sepik, leib, sink, õun, tomatid, porgandid, piim, sulajuust, kohupiim, munad, kanakotletid, täisterakaerahelbed ja pannkoogijahu,” nimetab Uusmaa.

Baltic Restaurants Estonia AS-i müügi- ja turundusjuht Kadi Kriit toob välja, et toiduainete valimisel püütakse lähtuda ka sellest, et laps saaks eine valmistamisega ise hakkama. Direktorile teadaolevalt on vanemad toidupakkidega rahul: „Mitmed pered on andnud mõista, et toidupakk on väga oodatud.”

Soe toit kaasa

Valgu põhikoolis saavad toidupaki kõik õpilased. „Hetkel jagame kahe nädala tagant ning kohalikud lapsed käivad ajagraafiku alusel ise pakil järel. Kaugemal elavatele lastele transpordime paki koju,” ütleb direktor Ants Riismaa. Pakkide kokkupanemisel arvestatakse kooli lõunasöögi maksumust. „Otsustamine, mida panna, et jääks eelarve piiridesse, on üksjagu keerukas,” tõdeb Riismaa. Tagasiside on koolijuhi sõnul olnud siiski üldjuhul positiivne: „Pered vajavad sellist toidupakki ning mõistetakse, et see ei saa kõike ja väga palju sisaldada.”

Varbola lasteaia-algkooli juhataja Eli Laaser rääkis Piret Linnamägile, et nemad on oma kooli laste toidupakki tehes rõhunud tervislikkusele. Lisaks sellele sisaldab pakike ka magusat suutäit, jogurteid, toorjuustu, näkileibu ja mahlu. Pereema, kellel üks laps õpib Varbola koolis ja teine Märjamaa gümnaasiumis, ütleb, et just väikekool hoolib väga oma õppureist. Märjamaa gümnaasiumi toidupaki valik olevat teine ja koguse poolest on see väiksem.

„Toidu tellime hulgilaost, komplekteerida aitavad õpilaskodu kasvatajad ning ettenähtud ajal tulevad lapsed või vanemad kooli juurde järele. Paki saavad kõik, kes soovivad,” räägib Vana-Vigala põhikooli direktor Margit Liira. Toidupakke jagatakse iga kahe nädala järel. „Kuna meil on ligi pooled õpilased õpilaskodust ning elavad kaugel, on nendel pakkide järel käimine keerulisem. Rapla maakonna piires oleme pakid koju ka viinud,” ütleb ta.

Direktori sõnul on pakkide sisu osas arvestatud laste soovidega: „Oleme lastelt küsinud, mida nad pakkidesse soovivad, ja seda ka võimalusel arvestanud. Kuid tihti juhtub, et hulgilaos ei ole nii palju meie valitud artikleid. Tavaliselt on pakis mingid puuviljad, jogurt või smuuti, makaronid või purgisupp, kommid, vahvlid, müsli, pähklisegu. Ka viinerid või mingi muu lihatoode on olnud. Pakkidega ollakse rahul ja neid vajatakse.”

Kivi-Vigala põhikoolis jagatakse pakid või antakse soe toit kõigile distantsõppel olevatele õpilastele. Kohalikud saavad sööklast iga päev sooja toidu kaasa,” ütleb direktor Priit Kärsna. Kaugemal elavatele õpilastele, kes ei saa iga päev sooja toidu järel käia, pannakse kokku toidupakk korra kahe nädala jooksul. Paki sisu otsustab koolikokk ning siiani on Kärsna sõnul sellega rahul oldud.

Arvestuslik euro päevas

„ Kõik kohalikud omavalitsused saavad riigieelarvelist toetust õpilaste koolilõuna pakkumiseks, mis arvestuslikult on euro päevas ühe statsionaarses õppes oleva õpilase kohta. Toidupakke komplekteerivad koolide kokad või toitlustaja, kes koolides õpilaste toitlustamisega tegelevad. KOV ei kontrolli koolipakkide sisu, usaldame oma õpilastele toitu valmistavaid inimesi,” sõnas Katri Buht ajakirjanik Piret Linnamägile.

„Mulle helistas hiljuti üks lapsevanem ja kurtis, et tema lapse kõht jääb tühjaks.Vald aitab alati neid, kes abi vajavad. Palun vaid ühendust võtta omavalitsuses töötava sotsiaaltöötajaga ja kõik asjad saavad lahendatud, ” kinnitas Buht Piret Linnamägile.

Kuivõrd kõik lapsed toidupakkide järel ei käi, on tekkinud osal lapsevanematel küsimus, kas alles jäänud toiduraha millekski muuks kasutada ei võiks. „Toiduraha ei ole lubatud kasutada muuks otstarbeks ja eelarves paika pandud artikleid ei saa ümber tõsta,” selgitab haridusnõunik. Kui toiduraha peaks jääma üle, ei saa selle raha eest osta koolile näiteks midagi muud.

„Kui lapsevanem ei ole andnud teada soovist toidupakki saada, jääb see raha selles kuus kasutamata. Kas ka aasta lõpuks kokkuvõttes gümnaasiumile eraldatud koolitoidu vahenditest järele jääb, seda ei oska prognoosida,” ütleb Märjamaa valla rahandusosakonna juhataja Lea Laurits.

„Tervikuna Märjamaa valla eelarvet vaadates on Märjamaa vald riigilt saadud koolitoidu rahale ehk 129 500 eurole eelmisel aastal juurde maksnud 25 329 eurot. Märjamaa valla koolide toidupäeva maksumused on ka erinevad, mitte üks euro päevas, nagu riigilt saame,” selgitab Laurits. Summa on arvestuslikult euro päevas, aga olenevalt koolist võib summa olla suurem, kuna koolitoidu kulude hulka arvestatakse nende koolide puhul, kus toit ise valmistatakse, ka kokkade palgad koosmaksudega.

Kehtna valla koolides jagatakse Mamma valmistoitu

Siim Jõgis

Kehtna valla koolide puhul on kokku lepitud, et kõigil koolidel peale Valtu põhikooli on ühesugused pakid. Ülejäänud koolides jagatakse Mamma valmistoitusid, mis tulevad Rapla külje all asuvast Saarioinen Eesti OÜ tehasest.

Eidapere kooli direktor Riina Tomingas ütles, et on mõistlik, kui toitu ei pea hakkama eraldi valmistama, vaid laps saab seda ise soojendada ning kohe süüa. Kehtna vallavalitsus on asja organiseerinud nii, et koolidesse tellitakse kahe nädala toit korraga. Pakk on sisaldanud erinevaid suppe (seljanka, hakklihasupp, frikadellisupp) ja praade (pastad, kartulipüree hakklihakastmega, mulgipuder) ning lisaks ka pannkooke.

“Oleme seni saanud pakid kätte reedel, et lapsel oleks uue nädala toit juba olemas. Vanematega oleme eKoolis kokku leppinud kindla ajavahemiku reedeti, millal nad pakkidele kooli järele saavad tulla. Ja nad on väga operatiivselt tegutsenud,” rääkis Tomingas. Ta tõi veel välja, et kui keegi vanematest ei saa parasjagu pakile järele tulla, siis aitab teine teda välja ning seeläbi ei ole pakkide jagamisega ka probleeme tekkinud.

“Kõik käib ikka vajalikke nõudeid silmas pidades. Samuti oleme lastekaitsetöötajate ja abivalmis vanemate kaudu saanud saadetud õpilaskodu õpilaste toidupakid. Tagasiside on olnud hea ning praegu jätkame samamoodi,” sõnas Tomingas.

Järvakandi koolis jagatakse samuti Mamma kaubamärgiga toidupakke. Direktor Aet-Triin Vasnu ütles, et pakkide jagamisel on rõhuasetus pandud riskide hajutamisele, et vähendada võimalust viiruse levikuks.”Klassijuhatajate ja eKooli kaudu teavitame õpilasi ja lapsevanemaid nii ajast, kas pakid on nädalaks või kaheks, kui ka nende kätte saamise korraldusest. Oleme korraldanud koolis nn ringliikluse peauste vahel. Pakkide saamiseks on planeeritud piisavalt pikk ajavahemik ning nii korraldajad kui ka järele tulijad kannavad maske ja võtavad paki ise. Hajutame riske,” rääkis Vasnu.

Valtu põhikoolis korraldab toidupakkide koostamist Baltic Restaurants Estonia AS Daily koolisöökla. Kooli direktor Andres Saks rääkis, et toidupakke on olnud nii üheks kui ka kaheks nädalaks. Ette on nähtud kindlad kellaajad, kui lapsed või vanemad neile järele saavad tulla. Üldjuhul on see võimalus olnud kahel päeval nädalas kindlal ajavahemikul või kokkuleppel kooliga ka muul ajal.

Andres Saks ütles, et jagatud pakkide sisu on varieerunud. Sealt võib leida kuivaineid nagu pudruhelbed, tatar, makaronid. Samuti purgisuppe, leiba või sepikut, kanamune, juustu- ja singilõike, piima või jogurtit, midagi toorest, näiteks õuna või porgandit ning natuke ka midagi magusat.

Soe toit on parem kui snäkid

Kehtna vallavalitsusest uuris toidupakkide jagamise kohta Piret Linnamägi. Kehtna abivallavanem Katrin Velleste rääkis, et Kehtna kooli lapsed saavad iga päev ühe Mamma toote ja muidugi ei tule selle ühe euroga toime, mida riik eraldab, ning vald maksab juurde. Lapsevanem ise midagi juurde maksma ei pea. “Mamma tooted valisime seetõttu, et laps saab selle valmistoidu kerge vaevaga soojaks lasta. Ma ei poolda ei helveste ja isegi mitte vorsti jm toodete panemist lapse toidupakki. Pudrukeetjat ju igast lapsest pole ja paljud vanemad käivad tööl. Iga koolieas laps on ise võimeline selle Mamma valmistoidu potti panema ja pliidi peal soojaks laskma. Ja soe toit kaalub alati üle kõiksugu võileivad ja snäkid,” sõnas Velleste.

Ka Kersti Mäevälja kiitis nii lapsevanemana kui ka Kehtna põhikooli huvijuhina koolist saadavaid toidupakke. Samuti oli toidupakkidega rahul kahe lapse ema, kelle üks laps õpib Kehtna põhikoolis ja teine Rapla Kesklinna koolis. „Mul on hea meel, et toetatakse kohalikke ettevõtjaid ja ostetakse toiduained kohalikust poest. Minu poja toidupaki üheks komponendiks on olnud alati mõni Mamma toode. Lisaks erinevaid moose, vorsti, leiba, purgisuppe, müslit, batoonikesi. On igati kiidetav, et neis on tooteid, mida laps saab ise kodus soojaks lasta ja süüa,” sõnas lapsevanem, kes oma nime lehes avaldada ei soovinud.

Toit valmib kooli köögis

Katri Reinsalu

Kohila gümnaasium on valinud maakonna teistest koolidest selgelt erineva lähenemise. Selle juhtmõte on tagada õpilastele soe ja täisväärtuslik lõunasöök. Samuti soovitakse distantsõppel olevate laste ja perede elu mugavamaks muuta. Kooli köök on suurema töö õpilaste eest juba ära teinud ja kodus jääb veel toidu soojendamise ja näiteks pasta keetmise vaev.

Kohilas on kõigil õpilastel võimalik saada toidupakk. Selleks tuli soovijatel täita distantsõppe perioodi alguses avaldus, et kooli köök teaks pakke koostada. Toidupakke jagatakse kord nädalas reedeti ja kuna pakkide jagamine on tellimuspõhine, tullakse oma pakile ka üldiselt järele. Mõnikord tuleb seda küll nimekirjas olevatele vanematele meelde tuleda.

Kohila gümnaasium ostis juba möödunud aastal kooli kööki vakumeerimismasina, et saaks õpilastele koolilõunat ka distantsõppe ajal koju kaasa anda. Vaakumpakend pikendab oluliselt toidu säilivusaega ja kvaliteeti. Samuti on portsjone mugav sügavkülma panna, et neid sealt siis vajadusel välja võtta. Seega sarnaneb toit iganädalastes toidupakkides sellega, mida koolis ka kontaktõppe ajal tavaliselt pakutakse. Kooli toitlustusjuht Kaire Pihlakas lisab vaid seda, et suppe on vaakumpakenditesse keerukam panna ja seetõttu neid pigem välditakse.

Möödunud reedel jagatud toidupakkide komplekteerimiseks oli köök valmistanud näiteks guljašši, Bolognese kastet, värskekapsahautist ja kaks erinevat pajarooga. Lisaks sellele komplekteeriti pakkidesse ka liiter piima, mõned porgandid, banaani, õuna, värsket kurki, saia, sulatatud juustu, pakk makarone ja pakk külmutatud köögiviljasegu. Kaasa pakitud koostisosade kombineerimisel juba valmis tehtud toiduportsjonitega saab õpilane kodus kosutava lõunasöögi.

Toidupakke antakse reedel õpilastele või nende vanematele kätte alates kella üheksast hommikul kuni õhtul seitsmeni. Pärastlõunal kooli toidujagamispunkti külastades on näha, kuidas peaaegu iga mõne minuti tagant järgmine lapsevanem, tühi kott käes, kooli ukse poole liigub. Seal küsitakse temalt klassi ja õpilase nime ning nobedalt täidetakse kott selle nädala toidukraamiga.

Enamik lapsevanemaid, kellelt õnnestub kommentaari küsida, tõdevad, et toidupakk on neile abiks ja nad kasutavad pakutavat võimalust iga nädal. Viljo sõnul on terve pere kas kodukontoris või distantsõppel ning kolm toidukorda päevas on päris suur koormus. Seetõttu on nad väga rahul, et kooli pakutav toidupakk aitab neil vähemalt ühe toidukorra lahendada. Eriti meeldib talle see, et vaakumpakendis on toit juba valmiskujul ja lapsed saavad sellest kõhu täis.

Veroonika nõustub, et toidupakid teevad pere elu lihtsamaks. Ta räägib, et teeb ka ise kodus tööd, kuid päevad on pikad ja nii ei jõua alati igaks toidukorraks sooja toitu valmistada.

„Ikka läheb asja ette,” kommenteerib Reet. Kuna ta ise on eemal tööl, annavad kooli pakutavad toidupakid talle kindluse, et lapsel on päeval soe toit võtta. Soojendamine tema sõnul probleem ei ole, sest laps on juba kaheksandas klassis ja saab sellega ise hakkama.

Selge on muidugi ka see, et toit on juba kord selline asi, mille puhul on maitsed, eelistused ja harjumused väga erinevad. Lapsevanem Lauri ütleb toidupakkide sisu kohta, et mõnda pakutavat toitu söövad lapsed isukamalt kui teist. Ta leiab, et valmistoidu asemel eelistaks tema pere pigem koostisosi, millest ise laste maitsemeeltele kõige paremini sobivat toitu valmistada. Samas tõdeb ta, et sada protsenti laste maitse järele olla ilmselt ei õnnestugi.

Kaire kasutab kohe võimalust ja küsib lapsevanemalt ettepanekuid, milliseid koostisosi ta toidupakist leida sooviks. Maakonna suurima kooli kõikidele õpilastele meele järele olla oleks aga ilmselt üsna võimatu. Toitlustusjuht tõdeb, et kooli köögipoolele on distantsõpe samuti keeruline. Palju lihtsam on kohapeal valmistada, pakkuda lastele ja pesta nõud kui valmistada, jahutada, pakendada, hoiustada ja jagada.

Mõisakoolis saab sooja lõunat tellida

Toidupakke jagatakse ka Kohila mõisakoolis, kord nädalas ja taotluse alusel. Toidupakki tellivad ligikaudu pooled kooli õpilased.

Toidupaki koostab kool ise, lähtudes sellest, et põhikooliealine laps saaks kodus lihtsa vaevaga ise süüa valmistada. Iga nädal on paki sisu pisut erinev, kuid seal on kindlasti leib, piim, puuvili-köögivili, purgisupp ja kuivained. Sellele lisaks võib pakist leida mõnikord ka jogurtit, sinki, hommikuhelbeid või hoopis midagi muud.

Lisaks pakub mõisakool koolitoitlustaja kaudu võimalust lapsele soe lõuna tellida, millele saab ise toitlustaja juurde järele minna või kulleriga koju tellida. Seda võimalust kasutab paarkümmend õpilast.

Nii Kohila gümnaasium kui ka mõisakool ütlevad, et toidupakkide koostamisel arvestatakse tavapärase koolilõuna maksumusega. Valla haridusnõunik Meeri Ehandi selgitab, et vald toetab mõlemat kooli toidukulude osas. Lisaks aitab toidukulusid katta ka vanemate omaosalus.

Gümnaasiumi arvestuslik toidukorra maksumus on 1,44 eurot. Algklasside õpilaste jaoks on koolilõuna tasuta, ülejäänud õpilased maksavad omalt poolt 32 senti. Riigi toetus iga lapse kohta on üks euro. Vahe kooli tegelike kuludega kompenseerib vald.

“Nii nagu eelmisel kevadel, jääb ka sellel aastal kasutamata toiduraha järgmise õppeaasta ettemaksuks, juhul kui laps jätkab õppimist Kohila gümnaasiumis, või makstakse lapsevanemale tagasi,” ütleb Ehandi.

Suures vallas sõltub toidupaki sisu kooli võimalustest

Helerin Väronen

Rapla valla abivallavanem Jüri Morozov ütleb, et vald ei kirjuta ette, mis koolide toidupakkides olema peab. Koolid otsustavad seda ise vastavalt varasemale kogemusele, teadmisele ning tuginedes ka oma võimalustele.

Vald ei määra ka seda, kui tihti toidupakke jagama peaks, see käib igas koolis kokkuleppel vanematega. Üldiselt on see sagedasem kui kord kuus. Toidupaki saavad kõik distantsõppel olevad lapsed, kui just vanemad ei ole öelnud, et nad seda ei taha. Need õpilased, kes on kontaktõppel, saavad kooli sööklas süüa. Samuti toitlustatakse seal õpetajaid ja koolipersonali. Täelikult kontaktõppel on Raikküla kool ja õpilased söövad kohapeal.

Kabala lasteaias-põhikoolis tehti lapsevanemate seas küsitlus ja toidupakke jagatakse neile, kes seda soovisid. Toidupakkide sisu on mitmekülgne, sisaldades erinevatel nädalatel erinevaid asju. Näiteks on seal olnud piima, mune, leiba, saia, kuivaineid, purgisuppe, puu- ja juurvilju ning midagi magusat. Toidupakke komplekteerib majandusjuhataja, kes koostab ka koolisöökla jaoks menüüsid.

Direktor Margo Hussari sõnul on toidupakid tehtud arvestusega, et lapse toiduraha on 1 euro päevas. Paki koostamisel on arvestatud nii toitva kui ka tervisliku osaga – nii palju, kui see on võimalik. “Muidugi on alati parem soe toit koolisööklas, kuid seda kahjuks tänu olukorrale riigis ei saa pakkuda. Paki sisu on mõeldud ka nii, et sellest saab kodus toidukorra kätte ning teha maitsvad söögid,” lisas Hussar.

Seni pole toidupakkide jagamisega Kabala koolil probleeme olnud. Isegi kui lapsevanem ei saa määratud ajal pakile järele tulla, on lahendus alati leitud. Kontaktõppel õpilasi Kabala koolis ei ole. Üksikute õpilastega tehakse üksikuid konsultatsioonitunde, kuid muidu on kõik õpilased distantsõppel.

Juuru Eduard Vilde koolis jagatakse toidupakke kaks korda kuus ehk üle kahe nädala. Pakkide sisu varieerub. Viimane kord oli näiteks pakis röstsai, purgisupp, liitrine mahlapakk, küpsised, pannkoogijahu, kamajahu, 10 kanamuna, liitrine joogijogurt, sulatatud juust, viilutatud juust ja pool kilo viinereid. Kontaktõppel olevad õpilased saavad tavapärast koolilõunat. Kooli söökla töötab, kuna iga nädal tuleb mõni õpilane kontaktõppesse juurde.

Enne toidupakkide jagamist tehti vanemate seas küsitlus, et saada selgeks, kes soovivad pakki ja kes mitte. Esimesel jagamisel andis osa peresid teada, et loobuvad toidupakist, aga teisel jagamisel oli loobujaid vähem ja kolmandal jagamisel loobus mõni üksik.

Kaiu põhikoolis jagatakse toidupakke iga nädal teisipäeviti. Toidupakk sisaldab piimatooteid (piim, jogurt, koor, juust), saia ja saiakesi, lihatoodet (viimati kanafilee), puuvilju. Paki komplekteerib kooli enda köök arvestusega, et toidukraam oleks võimalikult värske. Direktor Hannes Vald lisas, et muidugi võiks toidupakk alati tummisem olla. Teada saamaks, kui rahule lapsevanemad toidupakkidega jäänud on, saadeti neile rahuloluküsitlus. Ükski toidupakk seni küll välja võtmata jäänud ei ole.

Teiste koolide puhul käivad lapsevanemad ise pakil järel, aga Kaiu kool on jagamisele lähenenud natuke teistmoodi. Koolil on suur teeninduspiirkond ja toidupakid viiakse laiali etteantud ajagraafiku alusel. Need viiakse piirkondades kokkulepitud jagamispunktidesse, kuhu lapsevanemad pakile järele tulevad. Teele jäävate talude lapsed saavad toidupaki kätte aga oma koduväravast.

Baltic Restaurants Estonia (Daily) toitlustab Rapla maakonnas viite kooli. Nende koolide toidupakkide sisu sõltub Daily müügi- ja turundusjuhi Kadi Kriidi sõnul kooli toidurahast ja soovidest. Kui omavalitsused ja lapsevanemad ei toeta, komplekteeritakse toidupakid riigi eraldatud toiduraha eest. Pakkide jagamise sagedus sõltub samuti toiduraha suurusest ja kooli soovidest. On koole, kus pakke jagatakse ühe jagamiskorra käigus mitmel järjestikusel päeval, suurendades sellega võimalust, et lapsevanemad saavad pakil järel käia. Kui aga juhtub, et lapsevanem ei saa järele tulla, saab söökla juhatajaga leppida kokku uue sobiva aja.

Rapla Kesklinna koolis saavad õpilased Dailylt toidupaki kahe nädala tagant ja selle sisu on iga kord veidi erinev. Näiteks on sellel nädalal jagatavas pakis kaerasepik, piim, pestud porgandid, poolsuitsuvorst, ahjus küpsetatud Juustupoiss, e-vabad lihaviinerid, kanasupp, tatar, pannkoogijahu ja väike maiustus.

Vähesed kontaktõppel olevad õpilased koolisööklas ei einesta, söökla on nakkuse tõkestamiseks suletud.

Rapla Vesiroosi koolis sisaldabDaily komplekteeritav toidupakk tavaliselt lihtsalt soojendatavat purgitoitu, kuivaineid, piimatooteid, puu- või köögivilju ja leivatoodet.

Kontaktõppel olevatele lastele on soe lõunasöök organiseeritud koolis. Viimasel toidupakkide jagamisel oli algklasside ja ülejäänude klasside toidupakkide sisus väikseid erinevusi. Kriidi sõnul tuleb erinevus sellest, et klassid läksid distantsõppele erineval ajal. Algklassid said nüüd oma esimese distantsõppeaegse toidupaki, ehk 12 päeva eest, ülejäänud klassid said teise paki, ehk 10 päeva eest.

Rapla gümnaasiumis on Daily söökla suletud ja avatakse ainult toidupakkide jagamiseks. Jagatakse nädala või kahe nädala kaupa, kokkuleppel kooliga. Sealne toidupakk sisaldab piima- ja leivatoodet, sinki, juustu, purgisuppi, müslit, kuivaineid ja makarone.

REPLIIK

Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse juht Janek Kadarik:

“Mitmel pool Eestis jõuab kooli toidupakki kohalikku toodangut. Raplamaa koolid võiksid sellest eeskuju võtta. Kuidas lapsed muidu peaksid teada saama, millised ettevõtted meil siin tegutsevad,” soovitab RAEK-i juhataja Janek Kadarik. Ta toob näidetena, et pakid võiksid sisaldada Kehtna Mõisa õnnelike õrrekanade mune, Frank Kutteri vorste, Tõrvaaugu Mahe Talu tatart, Mamma pannkooke ja muud sarnast. “Parem olgu vähe, aga kvaliteetne ja vahelduv ning tervislik,” leiab ta.

1 kommentaar

1 Kommentaar
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Lea
31/03/2021 14:31

Koolitoidu pakis võiksid olla vähemalt sellised tooted, mis ei ole säilitusainete ja naatriumglutamaati täis topitud.

5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised