Lisaeelarve peab olema läbipaistev ja ambitsioonikas

0
237
Heiki Hepner. Foto: Siim Solman

Heiki Hepner, Isamaa erakonna aseesimees

Valitsuse algatatud lisaeelarve 641 miljoni euro mahus on jõudnud Riigikokku. Lisaeelarve peamine eesmärk on tervishoiusüsteemi toetamine ning töökohtade ja sissetulekute kadumise pidurdamine.

On väga oluline, et täiendavate piirangute ja kriisi mõjude leevendamiseks mõeldud sammud saaksid kiiresti astutud. Selles osas võib valitsust kiita. Kuid kiirustamise tõttu ei tohi kannatada otsuste läbipaistvus ja pikaajalised eesmärgid. Paraku vaatab lisaeelarvest vastu vähene sihitatus ja ambitsiooni puudumine.

Alustame tervishoiust. Valitsuse poole pealt oli kahtlemata õige otsus eraldada täiendavad vahendid testimisse, vaktsineerimisse ja tervishoidu. Samas ei saa see tähendada ainult tehtud kulude katmist, vaid eesmärk peab olema suurem ambitsioon. Just nimelt testimistel, vaktsineerimistel ja haiglakohtade loomisel. Jah, see maksab raha. Aga seda kulu võib võtta kui investeeringut meie tervisesse ja majanduse kiiremasse taastumisse.

Olles esimese laine ajal Riigikogus, mäletan väga hästi, kuidas toona ametis olnud välisminister Urmas Reinsalu võitles kiirtestide lubamisega igapäevasesse kasutusse. Aega võttis, aga nüüd tuleb tunnustada, et viimaks näitab valitsus tuge ka kiirtestide kasutuselevõtule koolides, mis aitab tuvastada nakkuskoldeid ning pidurdada viiruse levikut. Teisalt on see siiski liiga tagasihoidlik samm. Kiirtestid tuleks kasutusele võtta laiemalt ning selleks eelarves ette näha ka täiendavaid vahendeid.

Kui vaatame majanduspoolele otsa, siis näeme, et alates veebruarist, kui viirus plahvatuslikult kasvas, tuli valitsusel pärast liigset viivitamist ja ebaõnnestunud sõnumeid kehtestada täiendavad ja rangemad piirangud. Seetõttu on igati õigustatud eelmise koalitsiooni algatatud haigushüvitise meetme pikendamine aasta lõpuni. See annab ettevõtjatele olulise kokkuhoiu ja ei sunni töötajaid võimalike haigustunnustega tööle minema. Samuti on mõistetav töötasu hüvitise taaskehtestamine sarnaselt eelmise kevadega, mis aitab säilitada töökohti ning toetada ettevõtlust.

Aga see on ju vaid olemasoleva tulekahju kustutamine. Kus on riigi oluliste investeeringute ennaktempos lauale toomine? Kus on jõulised sammud ettevõtluses käibekapitali ja investeeringute toetamiseks?

Omaette probleem on järjekordne märk salatsemisest. Valitsus on juba otsustanud piirata avalikkuse juurdepääsu kriisiinfole aastani 2026. Nüüd on aga valitsus otsustanud astuda järgmise sammu ja varjata eelarve tulupoolt. Nimelt on rahandusminister välja toonud, et 117 miljonit eurot kulub pensionireformi teise samba maksete kompenseerimiseks. Samas on aga lisaeelarves jäetud kajastamata pensionireformist laekuv tulumaks, mis ei ole üldsegi väike – eeldatavalt 150-200 miljonit eurot. Rahandusministeeriumil on see summa tänaseks täpselt teada, sest kõik väljamaksed on isikustatud ja konkreetse tulumaksumääraga seotud. Siit küsimus rahandusministrile, miks soovib ta seaduses ette nähtud kohustuste täitmiseks (II samba maksete kompenseerimiseks) kasutada laenuraha, mitte prognoositavaid maksulaekumisi? Selline tulude varjamine ei ole õige ning kindlasti ei ole see õige olukorras, kus Riigikogult eeldatakse lisaeelarve kiiret menetlemist.

Eelmisel aastal vastu võetud lisaeelarve võttis lisaks kriisi mõjude pehmendamisele oluliseks eesmärgiks riigi konkurentsivõime suurendamise ja majanduse elavdamise. Siinkohal võib näitena tuua täiendavad investeeringud ja toetused kohalikele omavalitsustele. Eelmise aasta lisaeelarvega võrreldes on see tänavu ligi kolm korda väiksem. See lööb kõige valusamalt just kohalikku elu. Kuidas on plaanid kiire internetiühenduse arendamisega ning erinevate ettevõtlusele suunatud meetmetega? Miks me ei näe EAS-i, Kredexi, MES-i ja teiste riigi rakendusüksuste rahavoogusid ja plaane?

Oluline on, et lisaeelarvega ei otsitaks ainult võimalusi kulutusteks, vaid leida tuleb ka kokkuhoiukohti. Erasektor on seda juba teinud ning ka eelmine valitsus nägi riigi eelarvestrateegias ette kärpeid. Kriisiolukorras peab avalik sektor olema erasektoriga solidaarne. See tähendab, et ära saab jätta kulutused, mis on seotud lähetuste ja ürituste korraldamisega. Praeguste nakatumisnäitajate tõttu jäävad lihtsalt teatud kulutused tegemata. Lisaeelarves tuleks kokkuhoid selgelt välja tuua ning selle arvelt võimalikke kriisimeetmeid laiendada.

Kokkuvõtteks. Lisaeelarve eesmärk ei saa olla kriis mitte lihtsalt „üle elada“, vaid kriisist tugevamana väljuda. See ongi peamine soovitus Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioonile – ambitsiooni peab olema. Ei tohi teha nii vähe kui võimalik, vaid tuleb teha nii palju ja natuke rohkem, kui jaksad.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare