Ilmselt on veel majapidamisi, kus eksisteerib vana nõukaaegne vahvlimasin. Kui tainas on õige, tulevad just sellega eriti head ja krõbedad vahvlid, mis maitsevad nagu lapsepõlv. Vähemalt minu jaoks on vahvlid üks osa lapsepõlvest.
Alguses küpsetas neid ema, ajapikku õppisime ise neid tegema. Tegime taina ise ja ka küpsetasime ise. Me tegime siis kahekordse portsu, kuna osa vahvleid kadus enne, kui silmagi jõudsid pilgutada. Vahvlite tegemine on meie majas alati kuidagi erilise hõnguga olnud, kuna küpsetamine on tegelikult päris ajakulukas ettevõtmine.
Alljärgnev retsept on mugandus ühest vanast nõukaaegsest retseptist. Gluteenivaba jahu võib muidugi asendada tavalise nisujahuga. Klassikaline retsept, mis garanteerib alati hea tulemuse.
Vaja läheb: 2 muna, 2 spl suhkrut, 0,5 tl vaniljesuhkrut, näpuotsaga soola, 100 g sulatatud võid, 150 ml piima, 2 dl gluteenivaba jahu.
Tee nii: Sulata või, lase sel jahtuda. Samal ajal sega munad suhkru ja vaniljesuhkruga, lisa sool. Lisa vaheldumisi piim ja jahu, sega. Viimasena lisa sulatatud või, sega tainas ühtlaseks. Lase tainal vähemalt 30 minutit seista. Vahvlimasina vahele pane umbes üks supilusikatäis tainast. Kokku tuleb umbes 20 vahvlit. Kui tahad saada vahvlituutusid või -torusid, tuleb need kohe soojana soovitud vormi keerata. Vahvleid võib süüa niisama, koos jäätise või vahukoorega.
Miks see jahu peaks gluteenivaba olema?