13.1 C
Rapla
Teisipäev, 28 sept. 2021

Kultuuripärand on kõigi ühine varandus

Muinsuskaitseamet meenutas Rapla valla esindajatele, et kultuuripärand on väärtus, mida tasub hoida, ning ergutas neid kaasa mõtlema, kuidas oma piirkonna pärandeid elus hoida. Arutelu oluliseks osaks kujunes Okta Centrum.

Muinsuskaitseameti ehituspärandi valdkonna juht Anni Martin korraldas eelmisel nädalal virtuaalse kohtumise, kuhu kutsus osalema laia ringi arutlejaid. Anni Martin selgitab, et sarnaseid arutelusid korraldab muinsuskaitseamet ka teistes valdades, kuivõrd muinsuskaitseseadus sätestab ühemõtteliselt, et riik ja kohaliku omavalitsuse üksused teevad omavahel koostööd, et toetada kultuuripärandi säilimist ja kasutuses hoidmist. Arutelul võeti jutuks mitmeid erinevaid teemasid seoses kultuuripärandiga Rapla piirkonnas, kuid fookuses oli ka arhitektuurilise mälestisena Rapla KEKi ehk Okta Centrumi hoone ja selle kõrval olev kinnistu.
„Kultuuripärand on kõigi ühine varandus sõltumata omandist. Lühinägelik on mälestistele funktsiooni otsimises kinni jääda omandi küsimusse. Kui on võimalik leida selline lahendus, et hoone oleks avatud kogukonnale, siis tuleks seda teha,” ütleb Martin. Okta Centrum on eraomandis ning näib, et see asjaolu on saanud takistuseks hoone edasi arendamisel omavalitsusega koostöös. Volikogus põrunud ideed viia Oktasse vallamaja ja muusikakool pidas Martin väga heaks: „Omanikud olid rehkendanud, see oleks olnud vallale ka majanduslikult kasulik. Kestlikkusprintsiipi arvestades on igal juhul mõttekam vana maja renoveerida, kui uus ehitada.”
Muinsuskaitseobjektiga käivad kaasas ka müüdid, mida Martin soovis arutelul kummutada: „Müüt on, et ei saa midagi teha, kui objekt on kaitse all. See ei ole tõsi.” Ta toob näitena populaarse Lennusadama, aga ka Niguliste kiriku, kuhu kavandatakse parasjagu lifti. Pigem vaadatakse selliste vajaduste puhul, kuidas ja kuhu, mitte kas üldse. Teise levinud müüdi kohaselt on muinsuskaitsealused objektid muinsuskaitse teema ega puuduta teisi.
„Riiklik pärand küll, aga oluline ka kogukonna jaoks. Täpselt nagu rändehooajal konnade üle tee aitamine ei ole ainult keskkonnaameti teema. Pärand on ühine rikkus ja ühine huvi,” selgitab Martin. Arutelu üks eesmärk oligi Martini sõnul kutsuda vallaametnikke ja volikogu liikmeid üles vaatama avarama pilguga otsa oma pärandile ja otsima võimalusi seda kasutuses hoida.
Ka muinsuskaitseobjektile on võimalik taotleda europrojektide kaudu rahastust, kuid Martini sõnul on seda lihtsam teha riigi või kohaliku omavalitsuse kaudu. Võimalus on luua ka sihtasutus.
Kokkuvõttes ütleb Martin, et arutelu täitis eesmärki, osalejad mõtlesid kaasa ja koostöövalmidust oli tajuda, kuigi volinikud olid oma väljaütlemistes pigem ettevaatlikud. Positiivse tulemina toob Martin välja arutelul kõlanud ettepaneku viia valla raamatukogu Okta Centrumi hoonesse: „Loodan, et seda ideed arutatakse vallavalitsuses edasi.”

Sundmüük ei ole lahendus

Rapla vallavolikogu esimehe Margus Jaansoni sõnul on nii muinsuskaitseameti kui ka Okta Centrumi omanike tegevus olnud vallale survestav. „Ma ei väida, et see ei sobiks avalikuks hooneks, aga võimekus peab olema omanikul. Omavalitsus peaks kaasa rääkima, aga sundmüük ei ole lahendus,” ütleb ta.
Jaanson on seisukohal, et ettevõtjal on äri untsu läinud ning nüüd otsitakse kiiret lahendust. „Nad said soodsalt kätte, tahtsid vaheltkasuga maha müüa,” räägib Jaanson. Volikogu esimehe sõnul on kentsakas, et ettevõtjad mängivad Okta Centrumit vallale pakkudes kinkijaid ega tunnista, et tegelikult on nad hädas: „Omanikul pidi ostes olema eesmärk, aga tegelikult puudub selge visioon.” Volikogu esimeest häirib Okta Centrumi kõrvalkinnistule algatatud detailplaneering ning tema hinnangul kogu krundi väärtus langeb, kui seal asub arendama keegi teine.
Jaanson tõdeb, et Okta on kultuuriline väärtus ning oluline objekt, mida on võimalik päästa, kuid ütleb, et omavalitsus ei näe vajadust praegu panustada: „See ei ole täna meie jaoks prioriteet, on olulisemaid kohti, kuhu panustada. Ei ole mõistlik ega õiglane öelda, et vallas ollakse passiivsed.”
Kui Okta tänaseks peaaegu aasta tagasi volikogus maha hääletati, kõlasid kuuldused, et Jaanson on olnud peamine vastane ning mõjutanud oma meelsusega volikogu liikmeid. „Mina ei ole survestanud kedagi,” kinnitab Jaanson. Kuulduste kohaselt ei puudutanud Jaansoni vastumeelsus tehingu osas mitte niivõrd Oktat ennast kui pigem just selle omanikke, eeskätt Kristjan Alleri isikut. „Tunnen Allerit pikka aega, mängisime võrkpalli koos. Mul ei ole tema vastu isiklikult mitte midagi,” ütleb Jaanson.
„Ma ei ole populaarne. Olen eluaeg öelnud välja oma arvamuse. Lähtepunktiks on vajadus, praktiline meel. On inimesi, kes on rohkem Alleri vastu,” lisab ta. Samas ütleb Jaanson, et see ei muudaks midagi, kui omanik oleks keegi teine. Küll aga möönab volikogu esimees, et kui Okta oleks omanikuta hoone, oleks valla kohustus kultuurimälestise ees tajutavam.
Kakskümmend aastat kinnisvaraäris tegev olnud Jaanson näeb võimalusena, et Okta Centrum võiks tulevikus toimida hotellina, kui kõrvale ehitada veekeskus. Küsimuse peale, kas seda võiks teha vallavalitsusega koostöös, vastab ta: „Miks mitte ka vallaga koos.”

Rapla vallavanem Meelis Mägi kinnitab samuti, et praegusel hetkel vallavalitsusel uusi tegevusplaane, mis seostuksid valla asutuste ja Okta hoonega, ei ole ega ole tekkinud arutelu põhjal uusi suuniseid. Vallavanema sõnul andis arutelu hea ülevaate valla muinsuskaitselistest väärtustest.

Detailplaneering ei seisa eraldi

„Mulle meeldis see, et vestlusring nägi Rapla KEK-i piirkonda üldiselt areneva ja perspektiivikana,” ütleb Rapla vallaarhitekt Cerly-Marko Järvela. Ta lisab, et Mahlamäe 10 maaüksusele ehk Okta krundile, mis ulatub kuni Metsapargi tänavani, koostatakse praegu ka detailplaneeringut uue ärihoone kavandamise eesmärgiga, mis on vallamajja toonud üksjagu vastakaid arvamusi.
„On mitmete allkirjadega pöördumised, milles nähakse piirkonna tulevikku vaid avaliku pargiala või ühiskondliku hoonena, samas on nii maa kui ka hoone ammuilma eraomandis ja kehtiva üldplaneeringuga kavandatud ärifunktsioon maa-ala lääneossa juba kümme aastat tagasi,” selgitab ta.
Järvela sõnul on kõlanud arvamus, et Raplas on poode piisavalt ja et kauplusega seonduv on kole, ebavajalik ning kahjustab kõigi Mahlamäe elanike huve, samas ei usuta, et uusehitis linnaruumi millegagi rikastada võiks. „Koidu ja Kastani ettevõtlusala sai piirkondade konkurentsivõime tõstmise programmist taristu kordategemise raha just selle eesmärgiga, et kusagile töökohad tekkida saaksid,” mainib ta.
„Detailplaneeringut ja KEK-i maja tulevikku ei saa eraldiseisvaina käsitleda. Need on ruumis väga lähestikku ja päris algne idee, miks too ärimaa juhtotstarve üldplaneeringusse määrati, võis sisaldada lootust, et üks funktsioon toetab teist,” usub vallaarhitekt.
Okta kõige mustem stsenaarium oleks Järvela hinnangul ilma mõistliku kasutuseta jäämine. „Arhitektina näeksin mälestist kahtlemata avalikult ligipääsetavana ja võib-olla mingit sellist funktsiooni kandmas, mida võimalikult paljudel inimestel vaja oleks. Kui Rapla puuduseks on vähene tuntus, siis Rapla KEK-i maja on ometi üks väheseid ehitisi, mida iga kultuurne inimene teab ja meie linnaga seostab,” ütleb ta.

„Kahju, et arutelu toimus nii hilja,” ütleb volikogu liige Aare Heinvee. Ka tema usub, et Okta elustamine ja avalikku kasutusse võtmine oleks viis, kuidas aidata inimesi tuua senisest enam Raplasse. Ta on siiski lootusrikas, et Okta ja valla koostöö osas ei ole veel rong siiski läinud. Küll aga on Heinvee kriitiline omanikele tehtud etteheidete suhtes, mis puudutab detailplaneeringut: „Kui avalik võim tahab öelda, et ei tohi, peab ta võtma vastutuse kogu kinnistu arendamise osas.”
Okta ühe omaniku Kristjan Alleri sõnul oli toimunud arutelu suur samm edasi: „Positiivne, et inimesed tulid üldse arutama. On lootust, et hakatakse teisiti vaatama.”

Okta on äge, aga ainult eemalt

Vabamõtlejana, ilma kohusetundeta ühegi asutuse ees, osales arutelul ka Valter Uusberg. Ta on palju mõelnud Rapla identiteedi küsimuse peale ning mõtestanud sealjuures ka Okta Centrumi võimalikku rolli. Uusbergi muljed ei olnud arutelule järgneval päeval aga kuigi positiivsed: „Mind kurvastas, et Rapla kultuuripärimuse tugevam kandja oli muinsuskaitse.” Uusberg selgitab, et Anni Martin tegi arutelu alguses lühikese esitluse, milles näitas, kui huvitav on Rapla.
„See positiivsus oli nii äge. Tundub, et eemalt vaadates on Okta imeline. Pakutud lahendus on suurepärane ja rõõmustas kõiki, kes on väljastpoolt Raplat,” arutleb ta. Lahendus, millele ta viitab, on see sama vallamaja ja muusikakooli Oktasse viimise idee. Uusberg tõdeb, et tuli arutelule oma idealismiga, kuid pidi pettuma, sest teised osalised ehk vallaesindajad olid suhteliselt vaikivad.
„Vastumeelsus hakkas häirima. Jäi mulje, et see idee on läinud lumi, liigume edasi, aga keegi seda otse välja ei öelnud,” toob ta välja. Uusbergi hinnangul oli arutelu olematu, aeti pigem ümmargust juttu ning keegi vallaesindajatest selgelt oma tahet ei väljendanud.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised