Jäätmekorralduses puhuvad muutuste tuuled

0
65
Keskkonnaminister Tõnis Mölder.

Tõnis Mölder,

keskkonnaminister

Riigikogu võttis vastu seadusemuudatused, millest suur osa puudutavad meie kõigi igapäevaelu. Üks olulisemaid neist on, et toidujäätmeid saab tulevikus kõikjal Eestis hakata kodu juures ära andma. Samuti luuakse lahendusi praegu väga armetus seisus oleva tekstiilijäätmete kogumise jaoks.

Pole saladus, et meie jäätmekorraldus on ajale jalgu jäänud ega sobitu enam kuidagi keskkonnateadliku inimese maailmapilti. Praeguse süsteemiga ei ole rahul ei hoolikalt jäätmeid liigiti koguvad elanikud ega jäätmekäitlejad. Viimased kuus aastat on jäätmevaldkonna erinevad muudatused parlamendis kippunud toppama jääma. Kuus aastat on aga üpris pikk aeg, sest arenenud on tehnoloogiad, muutunud inimeste harjumused ja ka ootused.

Juba üsna oma ministriaja alguses ütlesin, et jäätmemajandus on üks prioriteete, kus praegune valitsus ja Riigikogu liikmed peavad jõudma suunda muutvate otsusteni. Meil tuleb sammhaaval taastada usaldus ringmajanduse vastu ja alustuseks peab selleks jäätmete liigiti kogumine olema lihtsam ja mugavam.

Riigikogus nüüd heakskiidu saanud seadusemuudatus ütleb muu hulgas, et biojäätmeid peab saama tekkekohal liigiti kogutuna kõikjal ära anda kõige hiljemalt 2023. aasta lõpus. Hiljemalt 2025. aastast peavad kohalikud omavalitsused korraldama oma territooriumil ka tekstiilijäätmete liigiti kogumise. Sama seadus täpsustab muu hulgas laiendatud tootjavastutuse nõudeid, jäätmete põletamise ja ladestamise piiranguid ning seab uued ringlussevõtu sihtarvud, mis survestab samuti ringlussevõtu lahendusi leidma.

Oluline kitsaskoht

Biojäätmed moodustavad segaolmejäätmetest lausa ligi kolmandiku. See aastate jooksul muutumatuna püsinud kogus näitab vajakajäämisi liigiti kogumises ja on oluline komistuskivi materjalide ringlusse võtmisel. Kvaliteetsema jäätmematerjali saamiseks on väga suur roll biojäätmete eraldi kogumisel.

Paljud Riigikogus vastu võetud seadusemuudatustega kaasnevad kohustused kehtisid juba varem, kuid muudatused täiendavad neid, seades uued ja pikemaajalised eesmärgid. Ka biojäätmete liigiti kogumine on olnud kohustuslik juba varem, kuid seni pole kohalikud omavalitsused pidanud tagama nende kodu juures äraandmise võimalust või on seda teinud vaid alates teatava arvu korteritega majade puhul. Arusaadavalt ei soovi keegi otsida mööda linna õiget kohta toidujäätmetest vabanemiseks. Kõigi pärast seaduse jõustumist korraldatavate jäätmeveohangete puhul peavad kohalikud omavalitsused looma võimaluse biojäätmete tekkekohal äraandmiseks, kõige hilisem tähtaeg selleks on 2023. aasta lõpp.

Selleks, et kohalikel omavalitsustel oleks kergem korraldada biojäätmete liigiti kogumist, oleme neid eraldi nõustanud ning hoidnud kursis jäätmevaldkonna arengutega. Riigi tugi ei ole piirdunud sõnadega, vaid biojäätmete liigiti kogumise tõhustamist on toetatud ka Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu.

2020. aastal oli KIK-is avatud toetusvoor kohalike omavalitsuste jäätmete liigiti kogumise taristu arendamiseks, biojäätmete käitlemiseks ning selleks vajaliku inventari soetamiseks. Muu hulgas sai toetust küsida biojäätmete kodukompostrite ja konteinerite ostuks. Samasugust toetust saavad omavalitsused ka tänavu ja mitmed neist pakuvad näiteks eramutele tasuta kasutamiseks kompostreid, selliste võimaluste kohta tasub uurida lähemalt oma linnast või vallast.

Rohkem õigusi ja vastutust

Vastne seadusemuudatus lahendab muu hulgas veel murekoha: praegu ajavad avalikud pakendikonteinerid tihtilugu üle ning elanikud peavad otsima konteinerit, kuhu nende pakendijäätmed mahuksid. Nüüd saavad kohalikud omavalitsused õiguse niisugused pakendikonteinerid taaskasutusorganisatsiooni asemel lasta tühjendada ning hiljem kulu vastutajalt sisse nõuda.

Enne kui omavalitsus konteinerit tühjendab või selle ümbrusest pakendijäätmete äraveo korraldab, tuleb anda taaskasutusorganisatsioonile võimalus kohustuste täitmiseks. Oluline on koostöö ja kokkulepped kohaliku omavalitsuse ja taaskasutusorganisatsioonide vahel, et jäätmete liigiti kogumise võimalused oleks elanike jaoks mugavad ja tõhusad. Seetõttu on nüüd täpsustatud ka kohaliku omavalitsuse võimalused korraldada pakendijäätmete kogumine tekkekohalt.

Kõigi nende muudatuste rõhk on sellel, et jäätmekäitlus ei ole asi iseenesest, vaid osa terviklikust materjaliringlusest ehk ringmajandusest. Mida kvaliteetsem materjal, seda parem on seda ringlusse võtta ja seda vähem on põhjust ladestada või põletada. Jäätmeid liigiti kogudes saab igaüks anda oma panuse puhta elukeskkonna säilimisse.

Äsja Riigikogus vastu võetud jäätmeseaduse muudatused on esimene samm jäätmekorralduse põhjalikuma uuendamise teel. Järgmistena tulevad arutluse alla plasti kasutamise vähendamine ja pakendiringluse arendamine.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare