„Nagu keegi oleks ämbriga bensiini valanud!” meenutab Heino (nimi muudetud) saatuslikku päeva. Tänavu 30. jaanuari lõuna paiku said päästjad teate, et Märjamaal Pärnu maanteel põleb kivivoodriga kahekorruseline maja. See oli Heino maja. Põlengu tõttu muutus hoone varisemisohtlikuks ja praegu elab Heino soojakus.
Heino põlengus viga ei saanud ning ta paigutati mujale elama. Ta ise täpselt öelda ei oska, kus ta oli, kuid mäletab, et enne tuli „Tallinna lähedal bensiinijaamas DNA-test teha”. Võib arvata, et see oli koroonatest, mida ta silmas peab, kuid elades muust maailmast suhteliselt äralõigatuna, ei maininud ta ise kordagi sõna koroona. Ja see on juba praegusel ajal päris haruldane.
Praegu elab Heino õepoja hangitud valveputkas, nagu ta ise nimetab, mis meenutab ehitusel olevaid soojakuid. Putkal on neli seina ja üks trellitatud aken, millel olev silt viitab, et vähemalt mingil ajal on seda putkat kasutatud ehituse juures. Heino ise teab rääkida, et see pärineb naistevangla territooriumilt.
Sel hetkel, kui me Heino uksele koputasime, võttis ta parasjagu päikesevanni. „Ma ei oska ilma päikeseta elada,” ütleb ta naerdes. Heino sõnul paistab päike tema putka aknast päeva jooksul vähe aega sisse ja seda aega kasutab ta kohe ära. Ta ei kohku meie külaskäigust, tõmbab jaki peale ja tuleb õue meiega rääkima. Heino on sõbralik ja jutukas, on tunda, et ta ei saa kuigi palju vestelda. Välimuse järgi võiks öelda, et valgete juustega härra on pensioniealine, aga kindel olla ei saa.
Hooldekodusse ei taha
„Ma olen rehkendanud, kas värvida punaseks või pruuniks või oleks kõige targem lubjata,” hakkab Heino maja ülesehitamisest rääkima. „Enne viit aastat küll ei saa,” arutleb ta sissekolimise väljavaadete üle. Ta jutustab kindlast plaanist põlenud maja heakorrastada. Heino sõnul on selle maja ehitanud tema isa.
Kui vallavalitsuse istungite protokolle lugeda, on näha, et vallavalitsusel on mõte see maja tegelikult lammutada lasta, kuna see on varisemisohtlik. On ka üsna selge, et Heinol endal selle heakorrastamiseks võimekust ei ole. Isegi kui oleks, ei ole selge, kas seda maja on üldse võimalik taastada.
Kui ma uurin, kuidas Heino oma väikeses majakeses praegu süüa teeb, vastab ta, et polegi vaja süüa teha, kõike saab poest. Häda teeb ta kõrval asuvale krundile ning pesemiseks kogub vihmavett.
„Kas sul hooldekodus parem ei oleks?” küsin Heinolt. Ta raputab pead: „Ei taha sinna.” Ta räägib mulle, kuidas ta vahepeal pidi kuskil hooldekodus olema. Algul öeldi talle, et paariks päevaks, aga lõpuks pidi justkui olema pikemalt.
Sellest ajast on talle eelkõige meelde jäänud see, kuidas sealsed asukad televiisori volüümi põhja keerasid ning igal hommikul kell kuus täisvõimsusel uudiseid kuulasid. See ei meeldinud Heinole. „Kas sa praegu televiisorist või raadiost puudust ei tunne?” uurin. Ta raputab pead: „Ei. Vanasti elasid kõik ilma. Ma ei tunne mitte millestki puudust.”
„Aga mida siis teed siin tavaliselt?” küsin. „Koristama peaksin,” viitab ta oma krundile. Heino laguneva maja õu on tihedalt kõikvõimalikku träni täis. Peamiselt paistavad silma ehitusjäätmed. Vaevu on ruumi, et inimene sealt üldse läbi pääseks. Heino saab aru, kes me oleme ja miks me vestleme. Ta kinnitab, et tema pärast muret tundma ei pea. Jätame talle värske lehe ja head soovid ning laseme tal oma päikesevanniga jätkata.
Abi on pakutud, menetlused on pooleli
Märjamaa vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Marge Viska lisab selgituseks: „Vallavalitsus on pakkunud Heinole erinevaid abivõimalusi ning jätkab vajalikke tegevusi, et kujunenud olukord lahendada.” Eraelu puudutavate delikaatsete andmete tõttu ei ole võimalik vallavalitsusel täpsemaid selgitusi avalikkusega jagada.
Heino elamistingimused on põgusalt läbi käinud ka Märjamaa vallavolikogu aprillikuu istungilt. Vallavanem Meelis Välis on istungil öelnud, et kinnistu osas on käimas järelevalvemenetlus. Abivallavanem Ott Valdma lisas, et elamule on tellitud ekspertiis, mille tulemusi siis veel teada ei olnud. „Mis pärast tulemuste selgumist edasi saab, on menetluslik küsimus ning otsus sünnib vallavalitsuse arendusosakonna ja sotsiaalosakonna koostöös,” seisab protokollis.
Volikogu liige Teet Tomson on istungil uurinud, millistel alustel ja kui kauaks jääb konteiner kinnistu kõrvale tänavale seisma, mille peale talle selgitati, et konteiner ei ole kellelgi ees, kuna paikneb tupiktänava lõpus.
Valla õigusnõunik Fredy Bogomolov selgitas, et alus ebaõigesti paigaldatud konteineri teisaldamiseks on olemas, kuid seda ei tehta: „Küsimus on selles, et pooleli ei ole mitte ainuüksi ehitusekspertiisi menetlus, vaid ka sotsiaalvaldkonda puudutav menetlus. Riske on hinnatud, ja nagu öeldud, tegemist on tupiktänavaga, kuid isegi sinna ei tohiks sellist asja paigaldada, kuid selleks, et kaitsta isiku huve ja hoida ära olukorda, et inimene ei satuks veelgi keerulisemasse olukorda, ei saa vallavalitsus äärmuslikke samme selles osas ette võtta.”
