Tänavusel “Teeme ära” talgupäeval kutsuti inimesi suure kogunemise asemel toimetama perekeskselt ja 2+2 reeglit järgides. Laupäevase talgupäeva fookuses olid keskkonnaga seotud teemad.
Talgute Raplamaa koordinaatori Mikk Merekivi sõnul olid talgud edukad. Ta küll tõdes, et koordinaatorina oli tänavu väga rahulik. Korraldusmeeskonna jaoks oli olukord tavapäratu, sest siiani on eesmärk olnud just nimelt inimesi kogunema ja kaasa lööma ärgitada. Arvestades vähest meediakajastust ja reklaami, on tehtud talgute hulk rõõmustav.
Esmaspäevase seisuga on Raplamaal registreeritud 129 talgutegu. „See on hästi muljetavaldav ja kõneleb just sellest, et inimesed väga tahavad natukenegi liigutada, toast välja saada ja midagi ära teha,” ütles Merekivi.
Tänavu olid talgupäeva fookuses igaühe looduskaitse, toiduraiskamise vähendamine ja üksteisest hoolimine. „Võib-olla mõne koha pealt on „Teeme ära” roll ka öelda inimestele, et teeme vähem ära,” ütles Merekivi naerdes. „Võib-olla tasuks jätta väike niitmata murulapikene sinna, kuhu ta aianurgas parasjagu sobib. Ja lastagi võib-olla seal veidi putukatel ja tolmlejatel möllata.
On päris suur ports inimesi, kes alati hästi entusiastlikult ootavadki, mis “Teeme ära” fookusteemad on ja sealt siis ideid nopivad,” rääkis Merekivi. Selle üle on korraldajatel alati hea meel. „Inimestele läheb korda. See on kõige tähtsam, kui sa midagi teed, et sa tajud ja tunned, et see asi läheb inimestele päriselt korda ka,” arvas ta.
Looduskaitse märksõna all kutsus talgupäev üles märkama meid ümbritsevat elurikkust. Selle toetamiseks pakuti talgulistele võimalust rajada oma lilleniit, mis on toidupaigaks tolmeldajatele ja kasvukohaks kodumaistele taimedele. Huvilised said enne talgupäeva endale seemnepaki tellida, kus oli Eesti niitudelt käsitsi kogutud 38 kodumaise liigi seemneid. Igas pakis oli seemneid umbes 10-ruutmeetrise lilleniidu rajamiseks. Seemnepakid olid väga menukad ja leidsid endale kiiresti uued omanikud. Raplamaa sai talgute puhul 34 lilleniidu võrra rikkamaks.
Samuti oli talgupäeva üks tänavusi üleskutseid meisterdada putukahotelle, mis pakuvad liikidele kohta, kus talvituda, paljuneda ja varjuda. Neid valmis Raplamaal 19. Võib seega öelda, et tänavused talgulised andsid oma panuse, et putukatel rohkem elupaiku oleks.
Toiduraiskamise valdkonnas anti talgulistele juhtnööre, kuidas oma kompostikast ehitada. See on hea võimalus toidujäätmete olmeprügisse viskamist vältida. Lisaboonusena valmib väärtuslik toit uutele taimedele. Raplamaa usinad talgulised ehitasid 28 kompostikasti.
Veel tehti 48 muud talgutegu. Tavapäraselt vaatab koordinaator kõik planeeritavad talgud üle, aga sel korral seda ei tehtud. Pered toimetasid omaette ja seega pole ka nii täpset ülevaadet, mis tehtud sai.
Kõik on oodatud talgupäeva egiidi all oma kevadisi talgutöid tegema veel kuni selle nädala lõpuni. Tegevusi saab talgukaardile märkida kuni 10. maini.
Mõistagi loodab Merekivi, et juba järgmisel aastal toimuvad talgud taas vanaviisi. „Ma kujutan ette, et kui ükskord lastakse 100 protsenti tavapärased talgud teha, lööb selle menukus ilmselt kõik rekordid, mis varem olnud. Mitte et see oleks eraldi eesmärk koguda numbreid, aga näha on, et inimesed tahavad seda.”
