22.2 C
Rapla
Laupäev, 18 mai 2024
UudisedPäästjad ootavad poliitikutelt lubaduste täitmist ja väärilist palka

Päästjad ootavad poliitikutelt lubaduste täitmist ja väärilist palka

Päästjatele lubatud Eesti keskmisega võrdväärne palk paistab muutuvat aina kaugemaks unistuseks. Lahendamata palgaprobleem ja eesootav eelarvekärbe panid päästjad meelt avaldama.

Kolm aastat tagasi jagas siseministeerium uudist, et päästjate palk kerkib 2019. aastal 1000 euroni. Tollane siseminister Andres Anvelt lubas, et päästjate palk jätkab tõusmist ka tulevikus ning lõppeesmärk on see, et päästja saaks vähemalt Eesti keskmist palka. Tähtaeg selle saavutamiseks on 2023. aasta.

Tänase seisuga pole lubadus täide läinud. Päästja brutopalk oli 2018. aastal 885 eurot, mis jäi Eesti keskmisele alla 357 euroga. Päästja palk on küll tublisti tõusnud, kuid sama on teinud ka Eesti keskmine. Täna on päästja palk 1068 eurot ja vahe Eesti keskmisega 380 eurot. Lõhe nende kahe vahel on aastatega hoopis suurenenud.

Eesti Päästeala Töötajate Ametiühingu (EPTAÜ) juhatus ütleb oma pöördumises, et riik ei hinda ega väärtusta jätkuvalt päästjate tööd. ”Jääb arusaamatuks, kuidas väärtustab eesootav eelarvekärbe päästeteenistujaid, kes võitlevad koos meditsiinitöötajate ja politseinikega koroonarinde eesliinil? Küüniline on nimetada palgatõusuks olukorda, kus riik võtab esmalt ära 5% asutuse kogueelarvest ja annab tagasi vaid 3,2% palgafondist, mis on ära võetust oluliselt väiksem suurusjärk. Teeb seda primitiivse protsentarvutusena kõiki ühe lauaga lüües, mõtlemata sealjuures tagajärgedele, kuidas mõjub selline „poliitmatemaatika“ päästevõimekusele, elanikkonna turvatundele? On fakt, et mitte positiivselt,” seisab Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse poole suunatud pöördumises.

Kardetavasti võib see tähendada koondamisi ja vajadust mitu päästekomandot sulgeda. See tähendaks omakorda abi kättesaadavuse halvenemist ning elanikkonna turvalisuse langust.

Nii lahenduseta palgaprobleem kui ka eesootav eelarvekärbe pani päästjad ametiühingu eestvedamisel möödunud kolmapäeval meelt avaldama. Kolmapäeva keskpäeval kogunesid päästjad komandode territooriumitele, et fotole jäädvustada oma sõnum. Meeleavaldusel osales üle kogu Eesti 63 päästekomandot 72-st ja 3 pommigruppi 4-st.

„Mehed on tüdinenud lubaduste mittetäitmisest. Midagi muud me teha ei saa kui ennast näidata. Töö peab ikka edasi käima. Sedagi tegime oma lõunaajast,” ütles meeleavaldusel osalenud Rapla päästekomando päästja Raigo Leinberg. „Meie oma lubadust täidame. Tuleme hommikul tööle ja teeme oma ülesanded ära. Poliitikud ei ole oma lubadust täitnud,” lisas meeskonnavanem Villu Pihlakas.

„Ma olen hommikul üllatunud, et mul üldse mehed rivis on,” ütles Rapla päästekomando meeskonnavanem Morris Jorš. „Valitsus on läbi hammustanud ja mängib selle peale, et päästjad on südamega poisid ja tahavad oma tööd hingega teha,” lisas ta. Ta tõi välja, et paljudel päästjatel on lapsed, kes tuleb üles kasvatada. Enamasti tähendab see päästja jaoks mitmel töökohal töötamist. „Ma olen oma selja nii ära töötanud, et mul on rohud peal,” jagas ta oma kogemust. Mitme töökoha pidamise tagajärg on paljude teistegi päästjate puhul terviseprobleemid.

Päästjate jaoks ripub õhus küsimus, kas valitsus murrab aastaid tagasi antud lubadust 2023. aastaks päästjatele Eesti keskmist palka maksta. „Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing kutsub Riigikogu ja Vabariigi Valitsust sõna pidama ning eraldama Päästeametile täiendavat palgafondi vastavalt siseministri poolt riigieelarve strateegiasse esitatud taotlusele. Samuti kutsume üheksa korda järele mõtlema, enne kui otsustatakse kärpida niigi juba kriitiliselt õhukeseks lihvitud Päästeameti eelarvet, sest abi kättesaadavust kahjustamata pole see võimalik,” seisab avalikus pöördumises.

Kohalikud päästjad ei julge antud lubaduse osas kuigi optimistlikud olla. Senised otsused paistavad selle vastu töötavat.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare