Kes vähegi õigel ajal rabarberid kattis, on viimased nädalad saanud juba esimesi rabarberikooke küpsetada. Ja ega väga palju vahet ole, milline retsept valida, halba rabarberikooki ei eksisteeri.
Rabarberitega seoses tuleb mulle alati meelde üks jutt, ei tea küll enam, kes rääkis või kust kuulsin. Jutt aga selline, et vanaema küsib lapselapselt, kas tal muresid on, neiu siis kurdab, et baka sai küll lõpetatud, kuid tööd ei leia, raha pole, kutt jättis maha ja hirm kliimasoojenemise ees on ka. Ja ainus, mis vanaema oskas vastata, oli: “Aga sa rabarberit ei taha või?” See võtab tegelikult päris hästi kokku, et tegelikult me ei tea, kuidas teist inimest aidata või lohutada. Aga üks hea rabarberikook teeb tuju rõõmsamaks küll ja siis tunduvad ka mured natukene väiksemad.
Alljärgneva retsepti sain eksämmalt, kes põhja tegemisel võttis eeskuju Nami-nami kaneelisaiakeste pärmitaigna tegemise õpetusest.
Vaja läheb: Taigen: 25 g pärmi, 2,5 dl käesooja piima, 1 dl suhkrut, 1 muna, 1 tl soola, 8 dl nisujahu, 100 g pehmet võid; peale: 2-3 rabarberit, tunde järgi suhkrut, puru jaoks: tunde järgi külma võid, suhkrut, vanillsuhkrut, jahu.
Tee nii: Lahusta pärm soojas vees. Sulata või väikeses kausis. Lisa toasoe piim ja vala käesoe segu pärmi hulka. Sega juurde sool, suhkur ja muna. Sõtku vähehaaval juurde jahu, kuni saad ühtlase taigna. Lase taignal rätiku all mõni aeg kerkida. Rulli taigen ja pane plaadile. Lase taignal veel natuke kerkida. Vahepeal puhasta ja lõigu rabarber. Sega viilud suhkruga ja laota taignale. Puru tegemiseks haki või suhkru, vanillsuhkru ja jahuga ning puista rabarberitele peale. Küpseta 180 kraadi juures 20-30 minutit, kuni kook on pealt kergelt krõbe.
