Eelmisel teisipäeval tabas Eesti avalikkust pehmelt öeldes üllatav teade, et sarnaselt kaitseväe orkestri likvideerimisega kaalutakse võimaliku kokkuhoiukohana ka politsei- ja piirivalveameti (PPA) orkestri kaotamist. Vastava ettepaneku tegi PPA siseministeeriumi kärpekavasse.
Praeguse plaani järgi likvideeritakse PPA orkester 2022. aasta 1. jaanuaril. Siiski tasub rõhutada, et esialgu on tegemist vaid ettepanekuga. Kui see ettepanek sügisel vastu võetavasse riigieelarvesse sisse jääb, oleks see Eesti kultuurielule tuntav löök.
PPA orkestris mängib üle kolmekümne professionaalse muusiku. Teiste seas ka Rapla muusikakooli õpetaja Silver Niinemets. Orkestris mängib ta teist trompetit ning selle koosseisu kuulub ta teist hooaega. Niinemets meenutas, et orkestrisse võeti ta vastu konkursiga. Proovid toimuvad tavapäraselt teisipäeva ja kolmapäeva õhtul, kuid koroonaajal kokku ei saadud. Juunis algab Niinemetsa jaoks kolmas hooaeg PPA orkestris, aga õhus on reaalne võimalus, et lõpule see ei jõua. Enne orkester likvideeritakse.
Šokk
Ametikohtade üleandmised, politsei perepäevad ning isegi eraüritused – kõigil sellistel sündmustel on PPA orkester käinud mängimas ning täitmas tseremoniaalset rolli. Avalikkuse ees astuvad nad üles ka vabariigi aastapäeva paraadidel. Aastas tuleb kokku ligikaudu sada esinemist. Kusjuures paljudele muusikutele ei ole seal mängimine täiskohaga töö, selle kõrvalt teenitakse sissetulekut ka mujalt. Sama lugu on Silver Niinemetsaga, kes töötab muusikakoolis õpetajana.
“Kui nüüd juuni läbi saab, siis ma olen viimased kümme aastat iga päev harjutanud pillimängu kaks-kolm tundi. Olen iga päev harjutanud, et saada professionaalseks muusikuks. Kui kuulsin, et orkester kinni pannakse, siis oli see šokk. Kõigile oli šokk,” rääkis Niinemets. Juba varem oli selge, et sama plaan on ka kaitseväe orkestriga. Mõlema kollektiivi muusikud on omavahel tuttavad ja seda arutati ka omavahel. “Kui ma esimest korda kaitseväe orkestri kohta uudist lugesin, mõtlesin, et täna ei ole ju 30. aprill. Täna ei ole naljapäev. 1. aprill on veel kaugemal. Asi oligi tõsine,” sõnas Niinemets.
Orkestri pöördumine
Teisipäeval, 18. mail läks politsei- ja piirivalveameti direktor Elmar Vaher muusikute prooviruumi ning selgitas olukorda. Siseministeerium oli PPA-le esitanud kärpekohustuse 6,1 miljoni euro ulatuses. Elmar Vaheri sõnum muusikutele oli, et kärpe sisse kuulub ka orkestri likvideerimine.
Politsei- ja piirivalveorkester esitas peaminister Kaja Kallasele, siseminister Kristian Jaanile ja kultuuriminister Anneli Otile pöördumise, milles palutakse, et valitsus vaataks kärpeplaanid üle. Pöördumises seisab: “Teeme ettepaneku, et valitsus lükkaks praegu arutluse all olevate kultuuriobjektide investeeringud betooni mõne aasta võrra edasi, kuni on jälle käes paremad ajad. Investeerime kultuuri kandjatesse, nende inimeste hoidmisse. Tühjad saalid ise ei loo väärtust, väärtust loovad need inimesed, kes nendes saalides oma tööd teevad. Investeerime neisse ja hoiame neid inimesi, sest vastasel juhul on meil uhked lavad, kuid mitte ühtegi professionaalset muusikut, kes seal üles astuks. Käes on hetk, mil riik peab kultuuri toetama rohkem kui ainult sõnades.”
Lootuskiired
Ka Silver Niinemets avaldas lootust, et midagi on võimalik veel ümber vaadata. “Kui esialgne teade tuli, oli küll tunne, et ongi kõik. Aga nüüd on pisut lootust tekkinud. Orkestri sees arutasime ka, et praegu plaanitakse erinevaid juurdeehitusi. Aastaid on räägitud, et nii Estonia kui ka ERSO sooviksid uusi ruume. Olen rääkinud ERSO mängijatega ja nemad on öelnud, et jätke see saal praegu ehitamata, aga peamine on, et muusikutele jääb töö alles,” rääkis Niinemets.
Laiemas mõttes on kahe orkestri võimalik kaotamine kultuurilise väärikuse küsimus. Kui kaotame kaks olulist muusikalist institutsiooni, mida me siis edasi teeme? Praktilises mõttes kerkib see küsimus esile näiteks vabariigi aastapäeva paraadi korraldamisel. Esinduskollektiivide kaotamine lõikaks tõsise haava kultuurilisse dimensiooni, mille peal püsib Eesti riiklik identiteet.
PPA orkestri juhataja Kristiina Veerde rääkis, et halb eelaimdus tekkis tal juba siis, kui tutvustati uut riigieelarve strateegiat ning teatati ulatuslikest kärbetest. Juba toona tundus, et orkestri likvideerimine võib lauale tulla. “Pärast kaitseväe orkestri uudist olid mõtted kahetised, et kas riik on tõesti valmis likvideerima kaks esindusorkestrit,” rääkis Veerde. Küll aga tõi ka tema välja positiivseid noote ning avaldas lootust, et orkester saab mingil kujul jätkata. “Hetkel käivad läbirääkimised kolme ministeeriumi – kultuuriministeeriumi, siseministeeriumi ja kaitseministeeriumi vahel ning pandi kokku töögrupp, kelle ülesanne on leida lahendus orkestrite töö jätkumiseks. Isiklikult olen pigem lootusrikas, et mingisugune lahendus leitakse, aga hetkel on vara spekuleerida, millises vormis ja kelle alluvuses töö jätkub,” tõi Veerde välja.
Ta lisas: “Ilmselge on aga, et esindusorkester mingil kujul alles jääb.” Kristiina Veerde alustas tööd orkestri juhatajana 2019. aasta novembris.
Ametikohtade kaotamine
Reaalsus on see, et Eestis on ligikaudu 150 töökohta löök- ja puhkpillimängijatele, millest kõik on hõivatud. Arvestades, et kaitseväe orkestris mängib 41 muusikut, kaoks koos PPA orkestri kaotamisega üle seitsmekümne töökoha professionaalsetele muusikutele. Kurb on selle kõige juures ka see, et tööta jäävatel muusikutel ei ole lihtne leida võrdväärset ametikohta.
ERSO koosseisu võib küll kandideerida, aga Silver Niinemets rääkis, et sinna pääseda on erakordselt keeruline. Sealsed konkursid on avatud kogu maailmale ning konkureerida tuleb välisriikide muusikutega. Alles hiljuti korraldas ERSO konkursi, et leida muusikut, kes mängiks metsasarve. Ühe koha peale kandideeris 22 muusikut, kellest enamik olid välismaalased. See-eest kaitseväe ja PPA orkestrisse saavad kandideerida vaid Eesti passiga muusikud. Ei ole liialdus öelda, et PPA orkestri näol on tegemist Eesti kontekstis ühe puhkpillimuusika eestvedajaga.
