Viimase aasta jooksul on Raplamaa riigimetsast avastatud seitse uut looduse prügistamise juhtumit. Mõned aastad tagasi paistis prügi loodusesse viimise juhtumite arv vähenevat, aga viimastel aastatel näitab see jälle kasvu.
RMK Raplamaa metsaülem Margus Emberg rääkis hiljutisest metsaalusest prügileiust Vahastu kandis. „Värske laadung toodi hiljuti RMK maaüksusele Lageda raba servas kvartalite VH142 ja VH150 mahasõidule,” ütles Emberg. Fotole jäädvustatud irvakil mustadest prügikottidest vaatavad vastu ehitusjäätmed.
„Keskkonnaamet saatis meile vihje ja enne kui RMK selle koristada jõudis, oli sinna juba uus ja veelgi suurem laadung juurde toodud. Prügihunnik oli nii tähelepanuväärne, et vihjeid saatsid mitmed isikud. Kurioosum seisneb selles, et Väätsa prügilani on vaid loetud kilomeetrid,” lisas Emberg.
Paraku ei ole sellised juhtumid RMK jaoks ebatavalised. „Vahepeal jäi tõepoolest mulje, et inimesed on hakanud loodusest rohkem lugu pidama, kuid praegu tundub, et see mulje oli ennatlik. Tarbimisjälg looduses on muutunud häirivamaks ja seda mitte traditsioonilistes paikades, vaid hoopis Raplamaa lõuna ja edela „osariikides“ – seal, kus loodus senimaani suhteliselt puhtana on püsinud,” rääkis Emberg.
Veel üks ebameeldiv juhtum leidis aset Järvakandis. Kaks aastat tagasi koristas RMK sealt ligikaudu 14 tonni prügi. Vaevalt aasta hiljem oli aga vaatepilt taas kohutav, sest eelnevalt koristatud prügi oli asendunud uuega.
Probleem on fundamentaalsem
Riigimetsa toodud prügihunnikuid avastavad eelkõige RMK töötajad, kuid vihjeid saadavad ka vallavalitsuste töötajad, Keskkonnaamet ja aktiivsed kodanikud. „Ühe komplekti vihjeid saatis ka Raplamaa Loodushoiu MTÜ,” lisas Emberg.
Peamised kohad, kust prügi leitakse, on küll seotud asulatega, kuid jäävad neist veidi kaugemale. „Prügikohti leiame ka seoses raietega asumilähedastes puistutes. Viimased hunnikud näiteks leidsime Sutlema metsa kavandatavalt raielangilt. Enne raiet peame nende hunnikutega midagi ette võtma,” selgitas Emberg.
„Kuum koht on ka Märjamaa ümbrus, alles koristasime Via Baltica äärse platsi-parkla vahetu ümbruse, kuid hiljuti saatis vallavalitsus uue märgukirja,” ütles Emberg. Ta lisas, et prügistajad toimetavad ka eramaadel, näiteks kasutuseta jäänud taluõuedes.
Viimasel ajal on metsast palju ehitusjäätmeid avastatud. Hunnikutes on aga ka olmeprügi. Kuigi kõik inimeste hoolimatusest tingitud tarbimisjäljed looduses on Embergi arvates omamoodi kummalised, tõi ta välja, et eriti jäävad silma olukorrad, kus inimestel jääb oma krunt kitsaks. Valdavalt riigile või omavalitsusele kuuluv naabermaa võetakse siis oma kasutusse. „Suhteliselt ebameeldivad on ka vanast lagunenud mööblist tehtud puhkenurgad või lõkkekohad, mis on iseloomulikud just asulate külje all,” lisas Emberg. Tema arvates on tegemist fundamentaalsema probleemiga meie ühiskonnas.
Põhjuste üle saab vaid spekuleerida
Emberg ütles, et enamasti nad Keskkonnaametit oma leidudest ei teavita. Seda peamiselt soovist kolleege asjatu tööga mitte üle koormata. Teavitatakse seal, kus on süüdlase avastamise perspektiivi või kuhu on toodud väga suur kogus prügi.
Keskkonnaameti järelevalveosakonna Raplamaa büroo juhataja Marek Saar tõdes, et Raplamaal on prügistamise probleem sarnane ülejäänud Eestiga. „Mõnevõrra suurem on see probleem aga Harjumaal ja Ida-Virumaal,” lisas ta.
„Raplamaalt laekub Keskkonnaametile keskmiselt kaks-kolm prügistamise juhtumit kuus. Paraku veetakse jäätmeid metsa alla jätkuvalt ja regulaarselt. Mõni aasta tagasi oli selliste juhtumite arv veidi vähenenud, kuid eelmisel ja sellel aastal on see taas suurenema hakanud,” ütles Saar.
Neid trende on keeruline kommenteerida, sest see sõltub suuresti sellest, kas ebaseaduslikest prügihunnikutest Keskkonnaametit teavitatakse või mitte. Samuti on keeruline määrata, millal prügi loodusesse viidi.
Üldist pilti vaadates tõdes ka Saar, et peamiselt viiakse loodusesse olmejäätmeid ja segaprügi, kuid viimasel ajal rohkem ka ehitus-, lammutus- ja remondijäätmeid. „Neid viiakse loodusesse suurtes kogustes,“ lisas ta.
Sellise käitumise põhjuste üle saab vaid spekuleerida. „Põhjused võivad olla näiteks teadmatus jäätmete üleandmise võimalustest ja asjaolu, et osa jäätmeliikide üleandmine maksab. Samas viiakse jäätmejaamast kümnete kilomeetrite kaugusele metsa või jäätmejaama kõrvale loodusesse ka selliseid jäätmeid, mida saab üle anda tasuta,” arutles Saar.
Koristamiskohustus on maaomanikul
Prügistajate väljaselgitamine on keeruline. Saar tõdes, et kuigi enamik prügistajaid jääb paraku tuvastamata või tõendamata, õnnestub mõnikord inimene ka kindlaks teha. „Prügistajaid saab karistada väärteomenetluse korras rahatrahviga ja haldusmenetluse korras sundida prügistajat oma jäätmeid korrektselt jäätmejaama viima,” lisas ta.
Kui prügistaja jääb tuvastamata, on jäätmete koristamine maaomaniku kohustus. See tähendab, et riigimetsas on see RMK ülesanne.
Embergi sõnul tegeleb RMK prügiga vastavalt võimalustele, mistõttu tuleb koristustöid aastate lõikes ajatada. „Eelmisel nädalal koristasime suurema koguse paljudest kohtadest, nüüd peame vahepeal arveid maksma ja raha lugema, siis saame otsustada, kas koristame veel või jätkame uuel aastal,” ütles ta.
Teisalt tõi Saar välja, et Keskkonnaameti eesmärk ei ole rikkujate karistamine, vaid kodanike teadlikkuse suurendamine ja rikkumiste ennetamine. ”Ühelt poolt riivavad jäätmehunnikud looduses silma. Teisalt on kodanikel oluline aru saada, et loodusesse viidud jäätmed ohustavad nii keskkonda, metsaelustikku kui ka inimesi. Näiteks hakkavad loodusesse viidud jäätmed põhjustama probleeme loomadele-lindudele, kes jäätmeid söövad, neisse kinni jäävad jms. Seepärast ongi prügi loodusesse viimine keelatud, kuna see toob kaasa kahjulikke tagajärgi,“ ütles Saar.
Kohates looduses ebaseaduslikku jäätmehunnikut, palub Keskkonnaamet sellest teada anda riigiinfo telefonil 1247 või saata info koos võimalikult konkreetse asukohateabe ja piltidega e-aadressile [email protected]
