Raplamaalt leitud sigade Aafrika katkuga metssead on ka siinsed seafarmid suuremasse ohtu pannud. Ohu maandamiseks vaadatakse jahimeeste poole.
Möödunud aasta augustis leiti Raplamaalt sigade Aafrika katku (SAK) viirusega metssiga. See oli ebameeldiv uudis, sest ligi poolteist aastat polnud Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) ühtegi viiruspositiivset metssiga Eestist leidnud. Senise seire käigus oli leitud üksnes haiguse antikehadega metssigu ehk sigu, kes on viirusega kokku puutunud. See oli selge märk, et ohtlik haigus ringleb taas metssigade populatsioonis.
Paraku järgnes sellele Raplamaal veel teisigi sarnaseid leide nii möödunud kui ka sel aastal. PTA loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul on tänavu Raplamaal kolmel metsseal SAK tuvastatud. Kahel juhul leiti viirus jaanuaris kütitud metsseal ja üks aprillis. Juulis jõudis taud üle aastate taas seafarmi. Positiivne proov võeti 2000 seaga OÜ Pihlaka Farmist Harjumaal. Kõik sead hukati. Nii Raplamaa leiud kui ka Pihlaka farmi juhtum on olukorra Raplamaal ärevaks muutnud. Seega ollakse koos Lääne-Virumaa ja Harjumaaga suurema SAK-ohuga piirkonnas.
Kalda ütles, et aastatepikkuse koostöö tulemusena on tänasel päeval seapidajad suutnud oma tegevuse korraldada viisil, mis on võimaldanud taudi farmidest eemal hoida peaaegu neli aastat. „Kujunenud olukorras tuleb seapidajatel koostöös Põllumajandus- ja Toiduameti regioonide loomatervise ametnikega veel kord kõik füüsilised (tarastus, desinfektsioonibarjäärid inimestele ja veokitele jms) ja korralduslikud meetmed (loomade, sööda, allapanu, inimeste ja transpordivahendite liikumise korraldus) üle vaadata ning vajadusel meetmeid tõhustada,” kirjeldas ta olukorra mõju seapidajatele.
Ta lisas, et nõudlikkuse osas PTA midagi muuta ei plaani. „Kontrollime kõiki seapidajaid ning asukohast, suremusest ja tootmistüübist olenevalt mingeid erisusi ei tehta,” ütles Kalda.
Viirusepuhanguks ollakse pidevalt valmis
2015. aastal said viirusepuhangu ajal eriti valusa löögi just väikesed seapidajad, kellele käis rangete ohutusnõuete täitmine üle jõu. Uue äreva olukorra valguses võib öelda, et viirusepuhangul oli jäädav mõju. Kuni kümne sea pidajaid oli 2014. aastal (kui Eesti metsades tuvastati esimesed SAK-i leiud) 671. Väikesed pidajad moodustasid kõikidest seapidamiskohtadest (mida oli kokku 920) tol ajal lõviosa. Tänane statistika on kardinaalselt erinev. Märtsi lõpu seisuga on kuni kümne seaga seapidamiskohti 23. Kokku peetakse neis 63 siga. Eestis kokku oli märtsi lõpu seisuga 117 seapidamiskohta ligi 300 000 seaga.
Raplamaal asub neist viis, milles peetakse ligi 11 000 siga. Kehtna vallas tegutseb Frank Kutter OÜ, kus peetakse 4200 nuumsiga. Seafarmide tegevjuhi Margus Õunpuu sõnul teeb SAK neid murelikuks ja puhanguks ollakse farmis pidevalt valmis. „Tegelikult muretseme juba aastast 2014 SAK-i pärast. SAK ei ole metsast kuhugi kadunud. See oli juba ammu teada, et kui metsas metssigade arvukus suureneb ja seda enam kontrolli all ei suudeta hoida, tekib kohe suurem risk uueks katkupuhanguks. Täna see on juhtunudki,” ütles Õunpuu.
„Frank Kutteri seafarmis on kehtestatud ranged bioohutusmeetmed ja pidev kontroll nende täitmise osas,” rääkis ta. Meetmete täitmist kontrollib vähemalt kaks korda aastas ka PTA. „Teeme kõik, et katku farmist eemale hoida,” lisas ta. Kui SAK peaks farmi jõudma, tähendaks see kõikide sigade hukkamist.
Rapla vallas tegutsev Raikküla Farmer OÜ ja Meelis Burmeister selle eesotsas on samuti murelikud. Seda enam, et Burmeister on ettevõte eesotsas vaid lühikest aega olnud. „Just kuu aega tagasi sain omanikuks ja nüüd tulevad sellised ärevad noodid,” ütles ta murelikult. Samas tõdes ta, et reeglid, mida viiruse eemal hoidmiseks täidetakse, on ranged.
Ühe lahendusena näeb ta, et jahimehed peavad rohkem metssigu küttima. Sarnasel seisukohal on ka PTA. „SAK-viiruse esinemine metssigade populatsioonis on peamine nakatumise risk kodusigadele. Kui metssigade populatsioonil võimaldatakse kontrollimatult (ilma jahimeestepoolse arvukuse ohjamiseta) suureneda, saab olemasolev viirus loomade ja nende karjade kokkupuutumise tulemusena võimaluse laialdaseks levikuks, suurendades keskkonna viiruskoormust ja luues rohkelt võimalusi viiruse ülekandumiseks kodusigadele,” kirjeldas Olev Kalda.
Andmed näitavad, et mitmeaastase langustrendi järel on metssigade arvukus pööranud tõusule. „Siit võib tuua otsese seose ka viiruse levikust tulenenud uue haigestumiste lainega metssigade hulgas. Seega on targalt ja suunatult korraldatud küttimisel väga oluline roll taudi leviku piiramisel ja see on eeltingimus kodusigade populatsiooni ohutuse tagamisel,” ütles Kalda.
Möödunud aastal oli jahimeestel ülesanne küttida Eestis 7800 metssiga. Tänavu on see arv 14 000 metssiga. Kohalik jahimees ja Eesti Jahimeeste Seltsi juhatuse liige Tiit Tammsaar tõdes, et jahimehed ise oleks soovinud küttida vaid umbes poole sellest mahust.
„Eks jahimehed on seda tänamatut tööd ennegi teinud,” lisas ta. Ta rääkis, et kogu Eestis on seoses katkuga kütitud ligi 70 000 siga. Seda on kohati valimatult tehtud. „Ei vaadata, mis soost ja kui vana ta on,” jätkas ta. Ka järgmise aasta kohustused said Tammsaare sõnul kohalikele jahiseltsidele sisuliselt vägisi ära jaotatud. „Järjekordselt peavad jahimehed kastanid tulest välja tooma,” ütles ta.
Tammsaar tõdes, et jahimeestel on raske neile pandud kohustusi täita. „Nõuab aega, nõuab vaeva ja ka kulutusi. Mida vähem on metsas sigu, seda raskem on neid kätte saada,” rääkis ta. Kulu on ainuüksi juba kütus, sest metssigu tuleb rohkem otsida ja jälgida. Ta ei jäta kasutamata ka võimalust tuua välja, et SAK-i puhkemise ajal lubati kõikidele jahiseltsidele oma külmkambrit. Eestis on üle 300 jahiseltsi, aga külmkambreid ainult 30. „Kahjuks on ka riik kõva lubaja olnud,” ütles Tammsaar.
Eriti trööstituks teeb olukorra asjaolu, et püsivat lahendust silmapiiril ei paista. Tammsaar rääkis, et vahepeal kõlanud rõõmusõnumid võimaliku vaktsiini osas ei ole paraku realiseerunud. Sarnaselt marutaudiga võiks just vaktsiin olla üks väljapääs.
***
Põllumajandus- ja Toiduamet juhib tähelepanu sellele, et kõigi panus leviku ohjamisel on väga oluline, eriti ajal, mil algab seene- ja marjahooaeg ning metsas liikumine suureneb. Selleks palub PTA kõigil metsas liikujatel, kui nad leiavad surnud metssea, sellest teavitada ametit valvetelefonil 605 4767.
