31.6 C
Rapla
Pühapäev, 26 juuni 2022
spot_img

Igale lapsele ei sobi tavaklassis õppimine, eriklassi ei pruugi aga saada

Tihtipeale ootusärevuse ja elevusega täidetud esimene kooliaasta võib mõnele õpilasele väga keeruliseks kujuneda. Igale lapsele lihtsalt ei sobigi tavalises klassis õppimine ja toetavama keskkonna looks väiksem klass. Paraku ei suuda koolipidajad seda alati tagada.

Tiina (nimi muudetud) ja tema lapse lugu on üpris tavaline. Tema lapse koolitee algus kujunes teistest pisut keerulisemaks. Teatud oskuste omandamine ei tulnud suures klassis sama kiiresti ja kergesti kui kaaslastel. „Ta vajab lihtsalt natuke rohkem aega ja rahulikumat keskkonda,” ütleb ema. Käitumisraskusi lapsel ei ole. Teises klassis sai selgeks, et tavaklassis jätkamise asemel toetaks last paremini väikeklassi keskkond.

Selle võimaluse laps ka sai. Ema tõdeb, et väiksem klass pole võluvits, mis kõik probleemid lahendaks. Õpiedukus on periooditi erinev. Mõne ainega on lapsel siiani raskusi. Suuresti tunneb aga Tiina, et väikeklassist on tema lapsele pigem kasu olnud. Õpetajal on väikeses klassis võimalus lapsele individuaalsemalt läheneda ning seeläbi omandab ta teadmisi sujuvamalt ja tema koolikogemus on positiivsem.

Tiinale on jäänud aga südamele, et väikeklassi osas lapsevanemal suurt valikuvõimalust ei ole. Pärast algklasside lõpetamist tuli tema lapsel järgmisesse kooli minna. Sisuliselt tuli minna kooli, kuhu vald väikeklassi moodustas. Olenemata sellest, et lähedalasuv teine kool sobiks perele paremini ja seal õpib ka pere teine laps. Samuti tundub Tiinale, et teises koolis pannakse rohkem rõhku ainetele, mis tema lapsele rohkem sobivad ja tema tugevused on.

Anneli (nimi muudetud) ja tema lapse lugu algab sarnaselt. Teatavad raskused koolieluga harjumisel on tavapärased, sest elumuutus on tegelikult suur. Esimesed probleemid tekkisid juba umbes kuu pärast kooli algust. Õpetaja märkused rääkisid keskendumisraskustest ja tunni segamisest. Kiiresti hakkas emale tunduma, et tegemist ei ole enam tavapärase kohanemisraskusega. Õppeaasta kulges vaheldumisi koduõppe perioodidega, mis olukorra veelgi hullemaks muutsid.

Tavaklass ei sobi kõigile

Kevadel pärast teist distantsõppe perioodi tuli taas füüsiliselt koolimajja minna. Laps selleks enam valmis ei olnud. „Mäletan, kuidas ma olin temaga kooli parklas ja püüdsin teda koolimaja uksest sisse saada. Ta keeldus autost välja tulemast. Tundsin end nii abituna. Ta on ju suur laps, ma ei saa teda enam lihtsalt majauksest vägisi sisse tirida. Ja samas ei saa ma ju järele anda ja öelda, et ta ei pea kooli minema,” meenutab Anneli.

Terve õppeaasta, aga eriti kevad oli emale emotsionaalselt väga raske. Kevadel sai selgeks, et niimoodi asi jätkuda ei saa. Anneli hakkas lapsele abi otsima ja pöördus ka Rajaleidja poole. Suve lõpuks sai laps diagnoosi ning Rajaleidja põhimõttelise otsuse, et ta vajab eriklassi või individuaalset õpet. Ametliku otsuseni läheb veel aega. Kohaliku omavalitsuse poole pöördudes sai Anneli aga vastuseks, et kohta väiksemas klassis tema lapsele pole. Seega tuleb jätkata tavaklassis.

Seda oli Annelil raske kuulda, sest hirm eelmise õppeaasta kordumise ees on suur. Lootuskiireks keerulises olukorras on tema jaoks olnud kool. Ehkki väikeklassi seal pakkuda ei saa, on kool omalt poolt olnud toeks nii abi otsimisel kui ka uue sobiva õpetaja valikul. Täna julgeb Anneli juba pisut optimistlikum olla, sest õpetajal paistab olevat kogemust tuge vajavate lastega. Ja ka laps on vähemalt praegu kooli osas positiivselt meelestatud. Kuid sellegipoolest jääb ka temal kripeldama valla jahe suhtumine lapsele vajaliku toe pakkumisse.

Rajaleidja soovitus on kohustulik, aga…

Suupäraseks saanud väikeklassi mõistet seadusandluses enam tegelikult ei ole. Eksperdid saavad lapsele soovitada eriklassis õppimist. Klassi suurus sõltub lapse vajadustest, eritoe puhul on eriklasside suurus kuni 6 õpilast ning tõhustatud toe puhul kuni 12 õpilast.

Otsuse lapse vajaduste osas teeb Rajaleidja keskus. „Toe vajaduse väljaselgitamiseks kohtuvad Rajaleidja spetsialistid lapse ja lapsevanemaga, et viia läbi hindamine ja nõustamine. Eesmärk on välja selgitada lapse arengutase, arengut mõjutavad tegurid, õpioskused ja õpivajadused jm õppetööd mõjutavad tegurid,” selgitas Rajaleidja Pärnu-, Viljandi- ja Raplamaa piirkonna juht Lea Mardik. Soovituse andmiseks peab oma hinnangu andma vähemalt kolm Rajaleidja spetsialisti.

„Täiendavalt küsib meeskond seisukoha kujundamiseks sisendit haridusasutuselt, kus laps õpib, ning meditsiini- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistidelt. Meditsiinivaldkonna hinnangu võib anda nii perearst kui ka eriarst. Sotsiaalvaldkonna arvamuse saamiseks teeme koostööd kohaliku omavalitsusega,” selgitas Mardik.

Spetsialistide soovitus ei ole aga kohe kohustuslik. „Koolivälise nõustamismeeskonna soovitus on täitmiseks kohustuslik juhul, kui vanem on esitanud koolile oma nõusoleku soovituse rakendamiseks ehk teisisõnu – lapse kohta käiva otsuse jõustab lapsevanem,” ütles Mardik. Koolipidaja, kelleks enamasti on vald, on abiks võimaluste loomisel. „Kui koolil ei ole kohe võimalik pakkuda õpet eriklassis, tuleb kuni võimaluste tekkimiseni rakendada alternatiivseid lahendusi,” jätkas Mardik.

Alternatiiv saab olla näiteks see, et laps jätkab küll tavaklassis, aga õpib osaajaga enim raskusi valmistavates õppeainetes väikeses rühmas või individuaalselt. „Või saab laps endale abiks abiõpetaja, kes aitab teda tavaklassi tundides. Võimalik on kasutada mõlemat alternatiivi samaaegselt,” ütles Mardik.

Samas pidi ta tõdema, et siiski esineb juhtumeid, kus eriklass jääb avamata. „Pärast soovituste andmist viib kooliväline nõustamismeeskond läbi järeltegevuse, mille käigus küsitakse tagasisidet soovitatud meetme rakendamise kohta nii lapsevanemalt kui ka kooli esindajalt,” rääkis Mardik.

Enim saab takistuseks õpetaja või sobiva klassiruumi puudumine, samuti rahapuudus täiendava klassikomplekti avamiseks. „Nii lapsevanemal kui ka haridusasutuse esindajal on võimalik pöörduda Rajaleidjasse pärast soovituste väljastamist, et saada täiendavat nõustamist õppe korraldamiseks, soovituste tõlgendamisel või muudes esile kerkivates küsimustes,” lisas Mardik.

Mis saab aga lapsest, kes jääb asjaajamise ja eelarveridade hammasrataste vahele ning peab seega jätkama olenemata oma vajadustest tavaklassis õppimist? Mardik ütleb, et eesmärk on muuta õppekorraldust, võttes arvesse lapse vajadusi. „Tavaklassi kaasates tuleb rakendada alternatiive õpikeskkonna, õppeprotsessi ja õpetamise metoodika kohandamiseks lapsele sobivaks. Endist viisi tavaklassis jätkamine ei ole lapse arengut toetav, ent koos täiendava toetamisega võib saavutada häid tulemusi ka tavaklassis,” arvab ta ning lisab, et suurem eesmärk on, et lapsed saaksid õppida võimalikult tavapärastes tingimustes. „Seetõttu on üldjuhul ka Rajaleidja eriklassi soovitused lühiajalised (aasta kuni kolm), sest piisava toe korral on lootust, et laps saab tavaklassi tagasi suunduda,” võtab ta kokku.

Kohilas toimib koostöö lasteaedadega

Kuna kõik vallad on suuremal või vähemal määral koolipidajad, uurisime neilt, kuidas eriklassidega seonduv korraldatud on. Kohila valla haridusnõunik Meeri Ehandi ütleb, et Kohila vallas saavad kõik lapsed, kes seda vajavad, võimaluse eriklassis õppida. Vajadusel on alati lahendus leitud. „Meil on väga hästi toimima saanud tugisüsteemid lasteaedades ning kooli alguseks on teada, kui on lapsi, kellele sobiks paremini õppimine väikeklassis. Reeglina on lastel selleks hetkeks ka nõustamiskomisjoni soovitus, kuid vajadusel saavad õppida väiksemas kollektiivis ka lapsed, kelle kohta nõustamiskomisjon on alles oma soovitusi koostamas,” ütles ta.

Ta lisas, et Kohila gümnaasium on viimastel aastatel igal aastal eriklassi avanud. Ka tänavusel õppeaastal alustas üks eriklass, hetkel on neid koolis kokku seitse.

Märjamaa haridusnõunik Katri Buht selgitas, et eriklassis õppimise eelduseks on koolivälise nõustamismeeskonna vastav soovitus. Samal ajal on koolil võimalus avada õpiabi rühmasid ja tasemerühmasid vastavalt vajadusele.

Sarnaselt Kohilaga avati ka Märjamaa vallas tänavu uus eriklass. Buht ütles, et igale õpilasele alati kohta eriklassis tagada ei õnnestu. Üheks probleemiks on vajalike spetsialistide olemasolu. Teisalt tõi ta välja, et valla väiksemates koolides on tihti õpilaste arv väiksem ja klassis õpibki näiteks alla 10 õpilase. Sellisel juhul suudavad koolid eri- ja tõhustatud toega õpilastele vastavat tuge pakkuda tavaklassi juures. Tavaklassis õppides saavad erivajadustega õpilased seega sõltuvalt nõustamismeeskonna otsusest individuaalselt juurde õpiabi või vajalikku tugispetsialisti teenust.

Rapla abivallavanem Jüri Morozov selgitas, et üldjuhul avatakse 1.-4. klassi eriklassid Alu koolis. Sealt liiguvad õpilased edasi Rapla Vesiroosi kooli ja Rapla Kesklinna kooli. „Selle, kumma kooli juurde 5. eriklass Alu kooli lõpetanute jaoks avatakse, lepime kokku koolijuhtidega, arvestades koolimajade ruumiprogrammi ja inimressursiga,” selgitas Morozov. Sellele lisas ta, et igal aastal läheneb vald eriklasside moodustamisele juhtumite põhiselt ning vajadusel on võimalik avada eriklasse ka linna koolides.

Kehtna hariduse ja sotsiaalala abivallavanem Katrin Velleste ütles, et Kehtna vallas eraldi kooli eriklasside jaoks valitud ei ole. Sel õppeaastal toimub õpe eriklassis Kehtna põhikooli 8. ja 9. klassis. „Teistes koolides hetkel nõudlust pole,” lisas ta.

Velleste tõdes, et esimeses kooliastmes on eriklasside moodustamine lihtsam, teises kooliastmes aga järjest keerulisem. Probleemiks kujuneb vajadus eripedagoogi ja erinevate aineõpetajate järele. „Alternatiivina kasutame abiõpetaja rakendamist,” lisas ta.

***

Eriklasside liigid

Tõhustatud toe eriklassis õpivad õpilased, kes püsiva õpiraskuse, psüühika- ja käitumishäire või muu terviseseisundi või puude tõttu vajavad individuaalsemat lähenemist – vähemate stiimulitega õpikeskkonda ja sellest tulenevalt väiksemat klassikollektiivi (kuni 12 õpilast klassis).

Eritoe eriklassis õpivad õpilased, kes tulenevalt oma raskest ja püsivast psüühikahäirest, intellekti- või meelepuudest või liitpuudest vajavad spetsiifilist õppekorraldust, -keskkonda, -metoodikat, -vahendeid ning õppes osalemiseks pidevat tugispetsialistide teenust lõimituna sotsiaal- või/ja tervishoiuteenustega. Eritoe eriklassis õpib kuni 6 õpilast.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised