Anne Ummalas
Igal ajastul on olnud oma trendid nii riietuses kui ka ehetes. Siin väike ülevaade erinevatest ehetest Eesti talurahva pärandist. Kui hakkad rahvarõivaste komplekti selga panema, ära unusta, et iga ajajärgu riietega sobib ikka sama ajajärgu ehe. Siin räägime üle, mis on mis just tuntumate ehteliikide kaupa, mida me tavapäraselt rahvarõivaste juures kasutada võiksime.
• Hoburaudsõlg – on kantud soomeugrilaste juures ja põhjamaades pikka aega. Eestis on leitud hoburaudsõlgi 4. sajandist ja kanti neid ka veel 18. sajandil. Sajandite jooksul muutusid sõlgede valmistus- ja kaunistusviisid. Hoburaudsõle nõel liigub sõlekaare ümber. Kinnitamiseks viiakse nõel läbi kanga ja nii hoiab kangapinge sõlge kindlalt paigal. Foto 1.
• Rinnalehed – õhukesest hõbeplekist ümmargused ripatsid, mis keskajal kinnitati hõbeketi külge. Neid võis olla rinnal palju. Kanti 11.-17. sajandil.
• Rõngassõlg – levinud keskajal kuni 18. sajandini. Kinnitati särgile sama võttega kui hoburaudsõled.
• Kuhiksõlg – sõlepind kerkis kõrgemaks. Kinnitati sõle taga oleva nõelaga. Kasutusel alates 18. sajandi II poolest.
• Prees – lame, lillemotiividega, vormil valatud või hiljem puntsitud mustriga ehe. Kinnitatakse preesi taga oleva nõelaga. Kasutusel 18.-19. sajandil.
• Silmadega prees – preesile on lisaks kinnitatud klaasist nn silmad. Tuli kasutusele 19. sajandil. Eriti moodne sajandi lõpupoole.
• Kannaga raha – hõbemündid või nende jäljendid, millele on külge joodetud aas ehk kand. Selle abil lükiti rahad helmeskeede vahele. Kanti alates 17. sajandi lõpust.
• Kodaratega raha – Eestile ainuomane ehteliik. Mündile või selle imitatsioonile on külge joodetud hõbeplekist ažuurne raam. Kanti 19. sajandil samuti helmeskeede vahel või kaapotkleitidega ka hõbeketi otsas.
Käsitööuudised
Uus hooaeg on algamas ja naise vaimse tervise huvides on tingimata vaja osaleda ühes ringitegevuses. Siin väike valik meie maakonna võimalustest.
• Hageri muuseumis näitus „Etnograafilised ja fantaasiasõled“. Avatud kuni 31. oktoobrini. Näha saab vanu sõlgi ja uusi sõletõlgendusi.
• Juuru rahvamaja – registreerimine on alanud uue kaheaastase rahvarõivakooli kursusele. Kohtutakse kord kuus nädalavahetusel, esimene kohtumine 30. oktoobril. Juhendajad Tiina Toompuu, Gerly Karu, Anne Ummalas. Registreerimine [email protected]
Käsitööring – alustab oktoobris, juhendaja Monica Leinberg, Kohtumise päevad lepitakse koos kokku. Info tel 5341 4243
• Purku käsitööring Purku raamatukogus, juhendaja Gerly Karu, kohtumised 2 korda kuus neljapäeviti kell 18. Info [email protected]
• Kehtna Käsitöökamber – pidevalt saab kududa kangastelgedel. Oktoobrist alustab õmblusring, juhendajad Tiina Toompuu ja Gerly Karu, kohtutakse 2 korda kuus.
Novembris alustab muinasaja rõivaste valmistamise kursus, juhendaja Kaire Saagpakk. Kohtutakse 2 korda kuus. Kursus kestab maini 2022.
23. oktoobril kl 16 mineraalvärvidega mööbli disainimise õpituba. Info ja kursustele registreerumine tel 525 1283.
• Tohisoo Koolituskeskus. Õppijaid ootavad kangaklass, õmblusklass, keraamika- ja metalliklass. Vaata infot https://tohisoo.edu.ee/koolist/taiskasvanute-koolitus/
• Rapla õmblusstuudio õpetaja Ira Veiksaarega ootab uusi õpilasi nii laste kui ka täiskasvanute seast. Info [email protected]
• Märjamaal Wäega Wärgi uues majas alustavad ringid oktoobrist. Teha saab puutööd, keraamikat, kududa kindaid, meeste käsitööaastat tähistatakse tööriistade korrastamise ja tööriistakasti valmistamisega. Rohkem infot http://www.waegawark.ee/
