Ettevõtlusnädala lipulaev ettevõtluspäev toimus tänavu Okta Centrumis ja kandis nime “Iseenda rahaboss”.
Rahatarkusest ja investeerimisest kõneles 5. oktoobril finantskonsultant Kadri Mäsak, kes rääkis eraisiku rahaasjade haldamise platvormist MyFinancier.
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre avas kuulajatele kelmide maailma. Kelm panustab sellele, et inimesel on kiire ning ta ei pane detaile tähele. Parim kaitse kelmide vastu ongi olla tähelepanelik. Kelmused võivad olla väga veenvad. Tambre rääkis situatsioonidest, kus kelmid saavad juurdepääsu kellegi e-kirjadele. Nad võivad veeta pool aastat kirjavahetust jälgides ja teha selgeks, millal teatud arved inimesele laekuda võivad. Päev või paar varem saadetakse inimesele petuarve. See on õige arvega identne, isegi saaja nimi on õige. Ainuke erinevus on kontonumbris. Sellised pettused lähevad läbi, kuna pangad ei kontrolli enam kontonumbri ja nime kattuvust.
Tambre peamised õpetussõnad nende olukordade vältimiseks oli vähemalt kord aastas oma paroole vahetada ja alati detailidele (kontonumber, täpne e-maili aadress) tähelepanu pöörata.
Täna on kõige aktiivsemad kelmuseliigid panga nimel tehtavad petukõned ja investeerimiskelmused. Andmebaase inimeste kohta kogutud infoga müüakse mustal turul pidevalt edasi. Sellesse kogutakse infot internetist. Samuti läheb sinna kirja iga lause, mida petukõne jooksul öeldakse. Kelmid oskavad panna inimese paanikat tundma. Kõnes öeldakse tihtipeale, et parasjagu üritab keegi kontolt suurt summat üle kanda ja selle peatamiseks on vaja end identifitseerida.
Praegu on need kõned peamiselt venekeelsed, kuid Tambre hoiatas, et eesti keelt kõnelevate töötajate palkamine on vaid aja küsimus.
Samuti on kelmid ära tabanud inimeste soovi investeerida. Selleks tehakse eeltööd ja ostetakse internetti reklaami. Inimesed ise täidavad kelmide poolt üles seatud ankeete, et nendega saaks keegi hiljem ühendust võtta. „Kelmid on ohtlikult nutikad. Nad on tajunud, et Google’s saab reklaami osta,” lisas Tambre. Nii võib ka lihtne internetiotsing inimesele eelisjärjekorras kahtlaseid investeerimisplatvorme pakkuda. Tambre pani südamele mitte iga vilkuvat reklaami uskuda.
Rikkaks saamise valem on lihtne
Investeerimisest loobuma ei pea. Päeva kõige humoorikam esineja oli kindlasti populaarse finantsblogi rahakratt.ee autor. „Minu ülesanne on teid täna natuke motiveerida,” alustas ta. Kuue aastaga on anonüümseks jääda sooviv autor saanud finantsvabaks. „Kuus aastat tagasi istusin Männiku karjääris. Olin just koondatud,” rääkis ta. Tänaseks läheneb tema vara väärtus poolele miljonile.
Rikkaks saamise valem on tema sõnul lihtne: „Kuluta vähem, kui sa teenid. Ülejäänud töö teeb lihtsalt aeg,” rääkis ta. Humoorikate piltide saatel jagas ta õpetussõnu. Iseenesest on jõukuse eelduseks säästmine. Rahakratt ise alustas 1000-eurose palgaga. Ta lisas siiski, et säästmisega ei tohi üle piiri minna, sest muidu pole see jätkusuutlik. Säästa tasub neilt asjadelt, mis väga palju väärtust tagasi ei anna.
Rahakratt eelistab ise ja soovitab teistelgi lihtsaid mudeleid kasutada. Tema enda jaoks töötab mudel, kus esmalt makstakse laekunud tuludest arved. Seejärel on ta endale igaks nädalaks kindla summa määranud, mis automaatselt ühelt kontolt teisele laekub. Ülejäänu ta investeerib. Täpsemaid trikke ja tööriistu, kuidas rahaasju targemalt organiseerida, jagab ta oma blogi veergudel. Seal on ka detailselt kirjas, kuhu ta oma raha paigutab ja kuidas see teda teenib. Kõige olulisem samm on lihtsalt alustada.
Päeva viimane kõneleja oli Swedbanki rahaasjade teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger, kes jagas veelgi nippe, kuidas säästa ja kuidas teenida lisaraha.
