19.7 C
Rapla
Pühapäev, 3 juuli 2022
spot_imgspot_img

Eero Kalberg Kehtna kutsehariduskeskusest: Oleme õppiv, arenev ja avatud organisatsioon

Mittestatsionaarne õpe alustas sel sügisel Kehtna kutsehariduskeskuses. Koolijuht Eero Kalbergile tehti etteheiteid, õppekorralduses nähti olulisi puudusi ning lahvatas tüli. Kalberg kinnitab, et nüüdseks on toimunud leppimine ja tulevikuväljavaated on head.

Lepime koolijuhi Eero Kalbergiga kohtumise kokku, et tulevikust lähemalt rääkida. Ta kutsub meid kooli päeval, mil seda külastavad EKRE liige Rene Kokk, kes on ka Riigikogu liige, ja Rapla valla hariduskomisjoni esimees Jane Schelejev. Saabume lepitud ajaks kohale, aga nende omavaheline jutuvestmine venib pikale ja me ootame.
KHK õppeosakonna juht Erni Ajaots viib meid vahepeal äsja remonditolmu alt välja pühitud õpperuume vaatama. Ajaots on kindel, et aja jooksul loksub kõik paika. Ta on optimistlik, et mured, mis on üles kerkinud, on tingitud uuest olukorrast ja kui inimesed on kohanenud, kaovad ka mured.
Tema sõnul ei ole keegi üldharidusosakonna probleemidega tema poole pöördunud, kuigi ta oleks pidanud olema justkui üks esimesi inimesi, keda probleemidest teavitada. Samas, kui kirjalik pöördumine saadeti, kutsuti koolis kohe kokku koosolek, milles osalesid nii õppeosakonna juht, direktor kui ka üldharidusosakonnast õpetaja. Ajaots kinnitab, et ühiselt vaadati mured üle ja lepiti kokku, kuidas neid lahendama asutakse. Jäi lootus, et sellega sai suurem tulekahju kustutatud. Nii see paraku ei läinud.
Pöördumine jõudis ministeeriumisse ja probleeme lahati ka valimisdebatil. See kõik päädis lõpuks suure konfliktiga kooliruumides, kus said võimule ülekeenud emotsioonid. „Sellist karjumist ei ole ma varem kuulnud,” tõdes üks õpetaja.
Juhtunu on paratamatult jätnud koolikollektiivile oma jälje. KHK toitlustusvaldkonna juht Anne Kersna laiutab imestusest käsi: „Ma ei saa siiani aru, mis toimus.” Ta näitab rõõmuga meile oma värske ilme saanud tööruume. Ta on rahul, sest äsja lõppes remont ja üle pikkade aastate on hoone justkui uus. „Meil on siin väga head töötingimused,” kinnitab ta. Ta ei näe nurinaks mingit põhjust ning ütleb sarnaselt Ajaotsaga, et muutused ongi rasked ning ajapikku uue keskkonnaga harjutakse.
Otsest vastasseisu ei ole, kuid Kersna sõnul on kuulda, kuidas räägitakse viisil „teie” ja „meie”. Et on üldharidusosakond ja siis ülejäänud KHK. „Me oleme kõik üks meie,” ütleb Kersna. Olukorra ilmestamiseks näitab Ajaots üldharidusõppe sotsiaalpedagoogi ruumi, kus on kapp seatud ukse ette, mis peaks ühendama seda ruumi teise sotsiaalpedagoogi ruumiga. Uks, mis pidi ühendama kaht töötajat, jääb neid hetkel vaid eraldama.

EKRE muljed on positiivsed
Kolmveerand tundi hiljem tulevad koolijuhi kabinetist välja Rene Kokk ja Jane Schelejev. Neid juhatatakse kohe järgmisesse kabinetti, kus mul on võimalus uurida, miks nad täna KHK-s on. „Me tahtsime näha, kuidas olukord täna on. Üks asi on, mida sa kuuled õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate käest, teine asi on tulla kohapeale ja vaadata, kuidas olukord on,” ütleb Kokk.
Külastuse peamiseks ajendiks on üles kerkinud probleemid seoses täiskasvanute gümnaasiumi õppurite ületulemisega KHK-sse. „Igati vajalik käimine. Kehtna vilistlasena on mul väga hea meel näha õppetingimusi. See on nagu öö ja päev võrreldes sellega, mis oli 90-ndatel aastatel,” lisab Kokk.
Nii Kokk kui ka Schelejev näevad, et õppekeskkond on KHK-s hea. „Ma lähen siit ära hea tundega,” ütleb Kokk. „Sama siin,” ütleb ka Schelejev ning lisab: „Lootusrikkus on päris tugev. Ruumid, valmisolek, tahe ja kindlasti abi vastuvõtmine ka.” Kokk ütleb omalt poolt, et üleminekut peavad toetama ROL, Rapla vald ja ka ministeerium.
Kuidas aga jääb EKRE lubadusega tuua täiskasvanute gümnaasium tagasi Raplasse? Vastab Kokk: „Täna ei ütle ühte ega teistpidi. Vaatame selle aasta ära. Ma ei välista võimalust, et tegelikult maakonnakeskuses võiks olla filiaalhoone. Aasta pärast oleme targemad. Ma ei välista, et see tuleb kunagi uuesti lauale võtta. Võtame rahulikult.” Mõlemad külalised kinnitavad, et on suhelnud ka üleminekut läbi tegevate õpetajate ja õpilastega ehk pöördumise koostajatega. „Kõik saavad aru, et on üleminekuaeg. Ei saagi eeldada, et suure muutuse korral kõik toimib päevapealt,” ütleb Kokk.

Poliitika ja haridus olgu lahus
Eero Kalberg tuleb kohtumisele jakki seljast võttes. Ta käis vahepeal väljas hinge tõmbamas. Eelnevalt oli õppeosakonnajuht palunud mul koolijuhti mitte rünnata. Närvid on pisut pingul, koolitüli hõngu on endiselt õhus. Istume laua taha.
Kalberg alustab, selgitades, et EKRE esindajatega kohtumine oli selleks, et arutada kohaliku poliitika, riikliku poliitika ja hariduse lahus hoidmist: „Meil on käitumisjuhised, et me ei laseks õpilaste seas kihutustööd teha. Seaduse järgi käib see nii: inimene peab andma tööandjale teada, et läheb kandideerima. Oligi nii. Mina tööandjana ja ka haridusasutuse juhina olin kohustatud tuletama meelde, mis selle kandideerimisega kaasas käib. Saatsin neile ministeeriumi juhendid tutvumiseks.” See töötaja, kes koolisisesed probleemid debatil avalikuks tegi, kandideeris kohaliku omavalitsuse valimistel EKRE nimekirjas.
„Kui inimene läheb kandideerima, peab ta silmas pidama kahte asja: et ei saaks kahjustada tema pere ja et ei toodaks valimisvõitluses lauale tööandja asutust. Sellist volitust ei ole ühelegi töötajale antud. Läks teisiti,” tõdeb Kalberg kahetsusega ning jätkab siis: „Mida koolidirektor saab teha? Rääkida, rääkida ja veel kord rääkida. Seda me oleme ka teinud. Ma loodan, et dialoog on olnud kahepoolne. Mina olen vabandust palunud, et olen järsult öelnud, aga järsult ütlemise põhjus on, et eksitud on reeglite vastu. Selline õppetund on meil koos läbi viidud, see on tõhus olnud ja enam ei eksita. Ma võin nende peale kindel olla ja nemad minu peale.”
Kirjalik pöördumine, mis edastati ka ministeeriumile, oli Kalbergi sõnul väga ennatlik, kuna kool oli saanud toimida niivõrd vähe aega. Ta ise näeb, et pöördumise algpõhjust tasub otsida sellest, et tuli pettumus, kui saabus teadmine, et Rapla täiskasvanute gümnaasium ei jätka endisena KHK katuse all. See oli küll kõigile teada, aga kas seda ka teadvustati.

Tulevik on digitaalne
Kui uurin, mida arvab Kalberg mõttest luua Raplasse KHK filiaal üldharidussuunale, vastab Kalberg, et julgeb tulevikku vaadates füüsilise filiaali olemasolus kahelda. „Mis on filiaali mõte? Lihtsalt mingi koht?” arutleb Kalberg ning lisab seejärel: „Raplamaa on üks tervik. Raplamaa täiendõppekeskus on Kehtna. Vahemaa on olematu.” Transpordiga seotud probleemid on nii õppeosakonna juhi kui ka Kalbergi sõnul suuresti tekkinud sellest, et inimesed ei ole oma transpordivõimalusi jõudnud ise lõpuni läbi mõelda. „Meil on olemas valmisolek neid nõustada, aidata neid õpiteed kujundada. Meil on olemas sotsiaalpedagoogid, kes ka sellega tegelevad,” ütleb Kalberg.
Üks õpilaste tõstatatud probleemidest oli ka lastehoiuga seotud, aga konkreetsed probleemid, millest teatakse seoses laste hoidmisega, on leidnud juba lahenduse. Seda tänu sotsiaalpedagoogile, kes on võtnud õpilase koduvallaga ühendust. Lisaks toob ta välja, et KHK-s käivad õppesessioonidel lapsevanemad vahel koos lastega ja on saanud peretoa KHK õpilaskodus. „Võib-olla oleks mõistlik teha nii, et õppes käigud ei ole mitte teisipäev ja neljapäev, vaid kaks päeva järjest,” pakub Kalberg mittestatsionaarse üldhariduse peale mõeldes. „Oleme valmis ka tööandjatega sätitama. See on tänapäev. Oleme õppiv, arenev ja avatud organisatsioon. Kriitikat võtame kui õpetust. Väga ootame ettepanekuid. Pigem ettepanekuid kui lihtsalt õhku visatud probleeme,” ütleb koolijuht.
Maakonnakeskusesse füüsilise filiaali loomise asemel näeb Kalberg, et digiteenuste kasutamine toob hariduse kätte ükskõik mis nurgast. „Mis on takistus?” küsib ta. Koolijuht näeb täna, et õpilaste digipädevus ei ole ilmselt piisav. „Meie koolil on suurepärane võimekus. Leppisime kokku, et tõstame selle osa osakaalu. Digioskus on üks oskus, mida õpilasel igal juhul vaja läheb,” on Kalberg veendunud. Ta nendib, et kuigi õpetajaskond sai koroonapandeemia ajal suure koolituse veebi vahendusel õpetamises, on siiski ka neil veel palju võimalik juurde õppida keskkondade ja õppematerjalide osas.
Kui õppevormi osas asi selge, siis kuidas on lood põhikooliastmes õppijatega? Millest ikkagi on tekkinud hirm, et tulevikus ei pruugi nende jaoks olla KHK-s kohta? Kalberg vastab: „Ma kardan, et see tuli sellepärast, et meie jaoks oli kerge üllatus see, et on olemas hulk inimesi, kellel on põhikool jäänud lõpetamata, aga saime väga kiiresti sellest aru, et kui meil on vastutus Raplamaa täiskasvanute hariduse eest, siis sinna hulka käib ka see.” Täna õpe käib ja koolijuht on õppinud tundma neid õpilasi, kes selles astmes õpivad.
„Õpilane on saanud näiteks emaks ja tavapärane põhikool ei ole valmis vastu tulema, et ta saaks edasi õppida lapse kõrvalt. Nad tulevad meile, me võtame neid kui normaalseid lapsevanemaid ja nad saavad oma õpingud tehtud,” toob Kalberg näite.
See on koolijuhi jaoks mõistetav, aga kahtluse alla seab ta, kas hariduslike erivajadustega õpilased, kes tulenevalt õpiraskustest on põhikoolis õpingud katkestanud, peaksid õppima nende noorte emadega koos. Ta osutab Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskoolile, kus on oluliselt tugevam pädevus HEV-õpilaste toetamisel, ning näeb, et seal oleks nende võimalused paremad.

spot_img

1 kommentaar

1 Kommentaar
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Marika
30/10/2021 09:50

Kes lasi kraakleja sinna tööle?

5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised