„Tulilind” (Firebird) Eesti-Suurbritannia, 2021
Produtsent: Brigita Rozenbrika
Režisöör: Peeter Rebane
Stsenarist: Peeter Rebane, Tom Prior
Osatäitjad: Tom Prior, Oleg Zagorodnii, Diana Požarskaja
„Tulilind” on segu filmidest „Brokeback mountain” ja „The Notebook”. Seda kõige paremas mõttes. Raske uskuda, et see on Peeter Rebase esimene film, sest võimas lugu on väga veenvalt üles võetud ja ütlen kõhkluseta, et „Tulilind” maandus minu läbi aegade lemmikfilmide juurde.
Ang Lee ja Nick Cassavetesi suurteosed on head alustalad, millele toetuda, et viidata, kui võimsa looga on tegemist. Nii nagu need suurteosed, on ka „Tulilind” lugu armastusest. Sellest põletavast, kõikehõlmavast tundest, mis seab ennast esiplaanile, kõige muu kiuste.
Mulle meeldivad armastuslood. Ilmselgelt. Iseäranis köidab mind samasooliste armastus. Küllap see on seotud tundega, et see on midagi, mis on tabu. See on küll ajast ja arust mõte, aga selline tavapärasest erinev tunne on ju praegugi aktuaalne. Seksuaalse sättumuse tavapärasest erinemine on midagi, millest tuleb teatada. See tehakse kõigile teatavaks. Kui oled klassikaline seksija, siis teatamist ette nähtud ei ole. See on kui vaikesäte. Nii et ikkagi on mingi „teise” maik sel juures, see on midagi muud, see ei ole see harjumuspärane.
Mulle meeldivad mehed. Iseäranis ilusad mehed. Mulle meeldib vaadata neid õnnelikuna. Liites nüüd sinna juurde, et neil on omavahel see kõikehõlmav armastus, mida nad tingimata peavad saama teineteisele avaldada, on tulemuseks minu lemmikfilm. No ja loomulikult ei saa ka sellest üle ega ümber, et film peab olema hästi tehtud, kvaliteetne ja näitlejad veenvad. Seda kõike „Tulilind” ka pakub.
