spot_img
-3.4 C
Rapla
Laupäev, 4 veebr. 2023
spot_imgspot_img
spot_img
ArtikkelMillist päevakeskust Rapla vajab?

Millist päevakeskust Rapla vajab?

Mõtet, et Raplas peaks olema oma eakate päevakeskus, on aegade jooksul arutatud korduvalt. Näiteks veebruarikuisel uue hooldekeskuse arutelul volikogus oli põgusalt jutuks ka päevakeskuse loomine hooldekeskuse alla. Siis leidis toonane volikogu liige Väino Sassi, et vale on hooldekeskust päevakeskusest eraldada ja väärikas vananemine ei ole ainult üldhooldekodu teenusel olemine, vaid võimalus olla kogukonnaga mingisuguses suhtes.

Tol hetkel aga ei leitud head võimalust, kuidas saaks päevakeskuse teenust erakapitalil baseeruvasse hooldekeskusesse kaasata. Nüüd, kui uus volikogu ja komisjonid on ametisse asunud, tõstatub päevakeskuse teema aga taas.

Rapla volikogu esimees Kalle Toomet sõnas: „Uue hooldekeskuse rajamise puhul on lausa prioriteet number üks päevakeskuse väljaarendamine.” Kui rääkida aga päevakeskusest, on esmalt vaja teada, millisest päevakeskusest jutt on. Ühel juhul oleks see mõeldud eakatele, teisel juhul ka täistööjõus inimestele, kes ei ole tööga hõivatud. Ühe olulise aspektina tõi Toomet välja selle, et üldjuhul käivad päevakeskustes naised, nii et kindlasti tuleb mõelda ka sellele, kuidas mehi kodunt välja saada. Samuti võiks päevakeskuse tegevused sobida väikeste erivajadustega inimestele.

Peamine küsimus ongi Toometi arvates see, millised oleksid teenused, mida päevakeskus pakub, ja milline peaks olema keskuse funktsioon. Need aspektid määravad siis ka, milline peaks olema päevakeskuse hoone ja ruumide kujundus. Toometi sõnul peaks neid küsimusi veel täpsustama ja ta lubas, et kindlasti tuleb see teema sotsiaalkomisjoni lauale, arutamaks, mis on võimalik ja mida neilt oodatakse. Ta arvab, et tähtis roll on siinkohal ka piirkonna koordinaatoritel, piirkondade inimestel ja nende ettepanekutel, et see teema ei jääks vaid linnakeskseks. Toomet ei välista ka seda, et teenusepunktid ise saaksid omaltpoolt mingeid päevakeskuse funktsioone täita.

Kaasata plaanitakse ka vallavalitsuse ametnikke, et teada saada, millised võimalused üldse vallal olemas on, ning sihtrühmad, et kaardistada nende vajadused. Toometi peamine sõnum ongi, et arutelu päevakeskuse üle peab olema koostöö erinevate poolte vahel, et see ei muutuks ühe erakonna või ametniku mõtteks, vaid lähtuks elanike enda vajadusest.

Kooskäimise koht neile, kes ringides ei käi

Kuigi päevakeskusest on räägitud hooldekeskuse kontekstis, ei ole asukoha suhtes siiski mitte midagi kindlat paika pandud. Toomet sõnas, et olenevalt sellest, kui laiapõhjaline saab päevakeskus olema, võib see olla uue hooldekoduga kaasnev, kuid ka mõnes täna vabanevates ruumides arendatav või hoopis tänase hooldekodu juurde ühendatav teenus.

Ideed, et Raplas peaks olema eakate päevakeskus, on ka väljaspool valda erinevate inimeste peas veeretatud. Näiteks leiab Helgi Randla, kes on Rapla valla tervisenõukogu liige ja kelle vastutusalas on just eakad, et päevakeskust on vaja hooldekodust eraldi seisva asutusena. Sellest oli juttu ka tema korraldatud 3. oktoobril toimunud sügisesel tervisepäeval „Hea on olla eakas”. Sealses jututoas küsis vähemalt kaks inimest, miks ei ole mõeldud selle peale, et ka Raplas oleks päevakeskus. Siis ei osanud valla sotsiaaltöötaja sellele vastust anda. Kuid kas need inimesed, kes päevakeskuse kohta sel päeval küsisid, oleks valmis selle tulekul seda reaalselt külastama, on omaette küsimus.

Raplas kannab vanemate inimeste meelelahutusliku poole eest hoolt eakate klubi Vikerkaar. Kuna osal valimistel kandideerinud erakondadel ja valimisliitudel oli päevakeskusega seotud lubadus valimisprogrammis, tehti eakate klubis kohalike omavalitsuste volikogude valimispäeval päevakeskuse teemal põhjalik küsitlus. Tulemused olid sellised, et umbes 60 inimest, kes klubis koos käivad, ei vaja päevakeskust. Võib teha järelduse, et need, kes kuskil juba käivad, kas eakate klubis või mõnes ringis, ei vaja päevakeskust. Ilmselt ei kujuta paljud ka ette, mida päevakeskus endast kujutab ja seetõttu ei arva ka, et see neile vajalik võiks olla.

Nii valla tasandil kui ka rahva hulgas on päevakeskuse vajalikkusest rääkides arutletud ka, et esmalt peaks tegelikult kaardistama praegused hooldekeskuste võimalused ja väljaspool neid asuvad eakatele mõeldud tegevused ja kooskäimiskohad. Võimalusi ju tegelikult on: kino, teatrietendused, kohvikud, raamatukogu, laulu- ja tantsuringid, käsitööring jne. Aktiivse eaka jaoks on tegevusi rohkemgi, kui teha jõuaks.

Rahva poolt on pakutud, et kui Raplasse tuleb päevakeskus, võiks see olla selline kooskäimiskoht, kus iga eakas leiaks enda jaoks midagi. Inimesed, kes otsivad endale tegevust, vajavad seltsielu, küünarnukitunnet, seda teadmist, et sa pole üksi jäetud. Päevakeskus olekski see koht, kuhu saaks ka lihtsalt seltskonna pärast minna. Samuti võiks seal näiteks toimuda tervisevõimlemine ja erinevad töötoad. Ühe võimalusena on välja käidud, et päevakeskuses võiks kuulata ka erinevaid harivaid loenguid. On ju eakate ülikooli mõte paljudes kohtades edukalt kanda kinnitanud ja miks ei võiks Raplas olla mõne sellise ülikooli filiaal.

Aitab säilitada vaimset ja füüsilist tervist

Võimaliku asukoha suhtes, kui see ei tule hooldekeskuse juurde, on ühe kohana pakutud välja ka pastoraadi hoonet, kuid arvatakse, et kuna tegemist on kiriku ruumidega, siis see asjaolu ei pruugi kõigi nende mõttemaailmaga haakuda, kes tahaks päevakeskusesse tulla. Samuti peab arvestama sellega, et linn kasvab ja ruumid peavad olema nii avarad, et ka tulevikus inimesed sinna ära mahuvad.

Rahastuse ja juhtimise mõttes ollakse võrdlemisi üksmeelsed, et see ei peaks toimima kodanikualgatuse ja vabatahtlikkuse põhimõttel. Tegemist peaks olema kohaga, millel on oma juhtkond ja mis on valla juhtimise ning rahastuse all.

Rapla volikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Inna Tamme isiklik arvamus on, et päevakeskust on vaja. Aktiivsed eakad suudavad endale ise tegevusi leida, kuid Tamm teab, et on ka rida inimesi, kes vajaksid sotsiaalteenuseid päevakeskuse abil. Samuti aitab päevakeskus kaasa nende inimeste vaimse ja füüsilise tervise hoidmisele, kes sellega veel ka ise hakkama saavad.

„Läheneksin päevakeskuse teemale sellest aspektist, et see on üks tugi ja ettevalmistav teenus vältimaks väga kiiret sattumist üldhooldusteenusele. Hästi üles ehitatud päevakeskuse teenus aitab püsida kauem koduses keskkonnas, säilitada vaimset ja füüsilist tervist ning aidata täita neid kohti igapäevases elus, mis on korraldamata,” sõnas Tamm.

Ta lisas küll, et seda, kas Raplasse on päevakeskust vaja, peab vastavalt arengukavale ja olemasolevatele numbritele üle vaatama ja kindlasti komisjonis käsitlema. Samuti on ta seda meelt, et kõikide piirkondade tegemised tuleb kaardistada ning kuulata ära, mis on piirkondlike sotsiaaltöötajate mõtted ja kuidas nende arvates peaks edasi minema

Tamme arvates peaks Rapla päevakeskusest kujunema kompententsikeskus. Neid võimalusi, milliseid teenuseid päevakeskus pakub, on erinevaid. Ühest küljest võib päevakeskus pakkuda erihoolekandeteenuseid. Kuid see võib olla ka rohkem vaba aja veetmise koht, kus saab tegeleda ka tantsu, laulmise ja käsitööga ning näiteks toimuvad vestlusringid oma ala asjatundjatega. „Neid võimalusi, millega ühe päevakeskuse sisu täita, et inimese elukvaliteeti tõsta, on väga mitmeid,” sõnas Tamm.

Ühest küljest on päevakeskusest tuge juba aktiivsetele eakatele, kuid Tamm on veendunud, et sellest on suurem abi sellele teisele vanurite grupile, kes on koju jäänud ja mingil põhjusel ilma toimiva tugivõrgustikuta. Osa on endale selle võrgustiku leidnud mõne hobi või kasvõi grupi abil, mis mõne konkreetse haigusega inimesi seob. Kuid kui selles võrgustikus on tõrge tekkinud, on suureks abiks juba see, kui ta end kord nädalas või kasvõi korra kuus kokku võtab ja päevakeskuses käib.

Koalitsioonilepingus on ka kirjas sotsiaaltranspordi arendamine Rapla vallas ja juba enne ühinemisi leiti valla poolt võimalusi eakaid näiteks jõulupidudele ja ujuma sõidutada. Tamm lisas, et maatüüpi omavalitsustes on transpordiküsimus tähtsal kohal, aga kõik soovid ja mõtted tuleb läbi analüüsida ja kaaluda, milleks üldse raha jätkub. Muidugi on võimalus, et kui inimene tahab käia päevakeskuses (või tarbimas muud teenust, mis tema elukvaliteeti parandaks), ei pea kõik need summad tulema valla taskust. Jätkuvalt on puudega isikutele 500 km ulatuses sotsiaaltransporti tagatud tasuta.

 

 

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Sõnumid
Kõik uudised
Kuulutused