Möödunud nädala lehes küsis Valter Uusberg, kas kirikus peab ilmtingimata külm olema. Uurisime seda maakonna neljast kirikust.
Aina mugavamaks muutuvas maailmas ootab ka kirikus kontserti nautiv inimene, et sealne õhutemperatuur toetaks just nimelt elamuse nautimist, mitte ei paneks külmast vappuma. Kui seda ei suudeta pakkuda, valivad esinejad mõne muu paiga.
Kütteküsimusele on nii mõnegi meie kiriku esindajad tõsiselt mõelnud. Selles paistavad nad kaheks jagunevat. Ühed ei pea kütet vajalikuks ja kolivad talvel külmast kirikust mujale. Teisel pool on need, kes siiski püüavad kirikut pisut soojemaks kütta, kuid peavad rinda pistma hiigelsuurte arvetega.
Külmal ajal minnakse talvekirikusse
EELK Märjamaa Maarja koguduse õpetaja Illimar Toomet ütleb kohe alustuseks: „Meil on keskaegne kirik, kütet ei ole.” Talvel on kirikus selgelt külm ja temperatuur võib langeda ka mitme miinuskraadini. Olukorda leevendab talvekiriku kasutamise võimalus. „Kuna meil on olemas kogudusemaja, peame pool aastat oma teenistust kogudusemaja suures saalis,” räägib Toomet.
Toomet tõdeb, et krõbedad kraadid peletavad arusaadavalt erinevad esinejad kirikust eemale. Esinejaid jõuab kirikusse pigem harva ja pigem suvisel ajal. Toomet selles probleemi ei näe. Ta toob välja, et Märjamaal on kena rahvamaja, kus olemas ka muud mugavused, näiteks tualettruumid. Toomet lisab, et kiriku küttelahenduse järele praegu puudust ei tunta, sest toimiv lahendus on olemas.
