8.3 C
Rapla
Teisipäev, 17 mai 2022
spot_img

Venemaa tugevaim relv Ukraina vastu on mõttemängud

Ukraina ja Venemaa piiril toimuva suhtes tuleb ennekõike säilitada rahulikku meelt ja kainet mõistust. Pole vaja üle analüüsida olukorda, mida veel juhtunud ei ole. Seis on muidugi ärev. Erinevate hinnangute kohaselt on piiril üle saja tuhande Venemaa sõduri ning rohkelt tehnikat. Sotsiaalmeedias avaldatud videoklipid näitavad, kuidas Venemaa poolelt sinna tehnikat aina juurde veetakse. Küsimus püsib – kas ka tegelikult läheb sõjaks?
Analüütikud on väljendanud vastakaid seisukohti, kuid viimasel ajal on arvamused kaldunud selles suunas, et konflikt siiski tuleb. Seda seisukohta väljendas hiljutisel pressikonverentsil ka Ameerika Ühendriikide president Joe Biden, kes ütles: “My guess is that he will move in.” Eesti keelde tõlgituna tähendab see fraas umbes: “Ma eeldan, et ta läheb sisse.” Selle ütlusega viitas Biden, et tema arvates Venemaa tõepoolest ründab Ukrainat. Kui see aset leiab, lubas Ühendriikide president kehtestada Venemaale enneolematult tugevad majanduslikud sanktsioonid. Ka riigi välisminister Antony Blinken on lubanud tugevat vastust.
Arvamused võimaliku sissetungi kohta langevad kahte lehte. Seda võib välja lugeda ka tänase Raplamaa Sõnumite numbri tänavaküsitlusest. Kolm vastanut arvasid, et läheb sõjaks, ning teised kolm avaldasid lootust, et ehk jääb see ära.
Lähiajalugu näitab, et Venemaa on kasutanud oma sõjaliste manöövrite ajastamiseks olümpiamängude kattevarju. Esimest korda nägime seda 2008. aasta suvel, kui Venemaa tungis Gruusiasse. Mäletatavasti toimus see 8. augustil, samal päeval, kui Pekingis avati suveolümpiamängud. Iseenesest oli olukord irooniline. Olümpiamängud peaksid olema rahu sümbol, kuid tegelikult algas samal päeval sõda. Sama taktikat oleme näinud ka edaspidi. 2014. aastal annekteeris Venemaa Krimmi poolsaare ning viis oma väed sisse Ida-Ukraina aladele. Kõik see kattus Sotši taliolümpiamängude algusega. Samal ajal, kui maailm jälgis olümpiamängude avatseremooniat, korraldas Venemaa kõigest viissada kilomeetrit eemal sõjalisi manöövreid, et haarata Krimmi poolsaar enda alla.
Nüüd tulevad jälle olümpiamängud ning taas on pinged kõrgel. Pekingi taliolümpiamängude avatseremoonia toimub reedel, 4. veebruaril. Loodetavasti ei kasutata seda varikattena, et korraldada uut sissetungi.
Venemaa huvides on, et õhus püsiks teadmatus ja segadus. Samasugune seis oli 2014. aastal Ida-Ukrainas ning püsib tegelikult tänase päevani. Kas seal siis toimus sissetung või on need lihtsalt kohalikud rahutused? Kas praegu eksisteerivad Ida-Ukrainas iseseisvad väikeriigid või kuulub see piirkond Venemaa alluvusse? Segane seis on vesi agressori veskitele. Ega keegi meist Venemaa riigijuhtide pähe näe. Välisminister Sergei Lavrov ütles mõned päevad tagasi, et neil ei ole mingisuguseid plaane Ukraina ründamiseks. Kõik see on osa n-ö mõttemängudest, inglise keeles mind games.
Võib-olla ongi Venemaa plaan hoida üleval segadust ja spekulatsioone ning kõike seda eesmärgiga jätta Ühendriikide president Joe Biden pika ninaga ning teha terve läänemaailm lolliks. Võimalik on ju ka selline variant, et kui päevad ja nädalad mööduvad, tõmbab Venemaa oma väed piirilt eemale ning teatab rõõmsalt: “Me ju ütlesime teile, et mingit sõda ei tule. Me korraldasime oma õppused ära ja nüüd sõidame tagasi väeosadesse.” See oleks kõigile muidugi kergendus, kuid jätaks lääne poliitikud ja arvamusliidrid napakasse seisu, sest kõik olid vähemalt oma sõnades valmis, et läheb täiemahuliseks sõjaks.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised