Kristel Kaasiku, Liis Jõesaar
2020. aasta lõpul tekkis noorteorganisatsioonidel idee, mõte ja plaan teha vanusele 14 pluss midagi sellist, mis tekitaks nendes huvi metsatarkuste, topograafia, side, meditsiini ja kõige muu vastu, mis seostub noorkotka ja kodutütre oskuste, teadmiste ja huvidega. Varjatud soov oli näidata noortele lisaks nende tavapärastele noortejuhtidele ka teisi Kaitseliidu naisi-mehi, et vanuse täitumisel organisatsiooni üle minnes oleks n-ö tuttavad näod ees.
Kui idee ja mõtted olid paberil kirjas, läbiviijad olemas, ei jäänudki muud, kui 2021. aasta algul pihta hakata. Kokku oli planeeritud neli laagrit ja lõpurännak, kus õpitud oskused proovile panna. Igal laagril oli oma teema. Kindlasti ühine hommikuvõimlemine, igapühapäevane 5-8 km matk (ja mitte tavaline matk, vaid ikkagi ülesannetega kontrollpunktides) ja järjepidev kaardiõpe oli iga nädalavahetuse kindel osa.
Esimene laager
Esimene laager toimus 26.-27. veebruaril Kaius. Läbiviijateks olid meile appi tulnud Kaiu MPP mehed. Noored kogunesid maleva lattu, kus alustuseks räägiti Kaitseliidust ja selle olemusest. Jutud kuulatud, hakati laagriks vajalikke asju autole panema. Ööbimiseks telgid, puud, söögitegemiseks katelokid, piiritus, kuivtoidupakid ning muud vajalikud asjad: labidad, kirved, vesi jne.
Esimene laager tekitas palju elevust – kes pani esimest korda jaotelki püsti, kes valmistas katelokis süüa, kes kaevas välikemmergut. Kuidas telgi ahju kütta, kuidas teha nii, et magades maapinnast külma ei õhkuks jne. Kõigi jaoks oli kuivtoidupakk uus ja huvitav, mis tekitas küll põnevust, aga maitseelamust mitte.
Õhtul lõkke ääres räägiti ja näidati, kuidas seljakotti pakkida ja mis alati kaasas peab olema. Samuti sai öövaatlusseadmega vaadata ümbrust. Järgmise päeva hommikul tutvustati laserkaugusmõõdikut ja miinipildujat, pärast seda algas kaardiõpe. See oli ikka paras tuumateadus alguses mõnele, aga hiljem, kui mindi kaardi järgi orienteeruma, tundus asi juba lihtsam. Milleks tulla kaardi järgi otse, kui saab ka ringiga, eriti siis, kui sõber on juba väsinud.
Kõik õnnelikult matkalt tagasi, hakkasime laagrit kokku pakkima ja lao poole tagasi sõitma. Asjad maha võetud, laos õigetesse kohtadesse tagasi pandud, võis peagi koduteele minna.
Teine laager
Kuna vahepeal kimbutas meid viirus, mis ei lubanud kokku saada, toimus järgmine laager alles 14.-16. mail. Selle laagri läbiviijateks tulid meile appi mehed Loone kompaniist. Laagri läbiv teema oli taas topograafia ja uus teema oli sideõpe. Esimene õhtu kulus nagu ikka asjade komplekteerimisele ja laagri rutiinile: telkide püstitamine, väli-WC, õhtusöök, patrulli graafik, ahjuvalve graafik jne.
Järgmisel hommikul hakkas pihta õppetöö. Üks jagu läks kaardiõppesse ja teine sideõppesse. Kaardiõppes tuletati õpitut meelde ja saadi ka uusi teadmisi. Sideõpe algas väikese ajalootunniga ja siis kohe asja kallale: NATO tähestik, kuuldekoodid jne. Iga laps sai endale Icomi raadiojaama, mida õpiti õiges järjekorras kokku panema ja lahti võtma, otsima õigeid kanaleid ja edastama teateid. Kui see tundus lihtne osa, ootas ees traatside õpe. Sai veetud kaablit nii maa peal kui ka õhus. Ei olnud kõige lihtsam ja kergem. Nii möödus teine päev metsas.
Õhtul said telgid kokku pakitud ja teine öö tuli veeta telkmantli all. Selle püstitamine tuli mõnel hästi ja ruttu välja, mõni pusis ikka väga kaua. Aga kõik said telkmantlid püsti ja mitte keegi ei pidanud ööd lageda taeva all veetma. Enne magamaminekut käidi pimedas öö hääli kuulamas.
Viimase päeva hommik algas rännakuga. Valmis oli tehtud 6 km matkarada koos punktidega. Seekord oli enamik ülesandeid seotud sidega. Kaasa anti raadiojaam ja kaart. Matkale mindi paarides, et igaüks saaks õpitut praktiseerida. Kui matk tehtud, ei jäänud muud, kui anda osalejale tagasiside, küsida omakorda tema tagasisidet, laager kokku pakkida ja Rapla poole sõita. Asjad lattu maha tõstetud ja oma kohtadele pandud, võis koduteele asuda.
Kolmas ja neljas laager
Ja oligi käes juba kolmas oskuste laagri nädalavahetus. Kõik algas samamoodi nagu eelmisel korral. Seekord võtsime suuna Järvakandi ja Eidapere vahelisse metsa. Teemadeks olid meditsiin, luuramine ja muidugi kaardiõpe. Seekord algas päev sellega, et üks jagu hakkas meditsiinitarkuseid õppima ja teine kuulas teadmisi luuramisest. Viimast mindi pärast ka praktikas proovima. Õhtul tuli taas telgid alla võtta ja telkmantlid püstitada, et mitte lageda taeva all magada. Hommikul oli näha, kes oli märg, kes kuiv.
Nagu juba traditsiooniks on kujunenud, algab viimane hommik matkaga. Seekordne rännak ei olnud just kõige lihtsam loodust ja maastikku arvestades. Oli märgalasid, kraave, rinnuni heina, kahtlasi avasid maapinnas ja mida kõike veel, aga mitte midagi ületamatut. Nagu ikka, olid ka punktid erinevate ülesannetega. Matk tehtud, tagasiside antud ja kogutud, laager koos ja tagasi Raplasse. Laos asjad maha ja koju.
Ka neljandal nädalavahetusel ei olnud midagi uut laagri rutiinis. Esimene öö veedeti telkmantli all ja teine telgis. Eesmärk oli see, et telgid ja autod oli vaja korralikult maskeerida, et ööpimeduses neid öövaatlusseadmetega vaadelda. Ja järgmisel päeval drooniga õhust vaadelda, kui hästi või halvasti oleme oma laagri maskeerinud.
Laupäeval õppisime liikumisviise, käemärke, varitsusse sattumist. Selleks, et asi põnevam oleks, kasutasime paintball’i relvasid. Kuna raadiojaamade kasutamine tekitas endiselt segadust, kordasime ja tuletasime uuesti kõik meelde. Et see oli lõpurännaku eelne laager, jäi pühapäevane matk ära. Samas käidi ööpimeduses enne magama minemist üks tunnike und otsimas, ilma valgustuseta. Õpiti kauguse mõõtmist pimedas. Tuletati meelde sammupaarid 100 meetri peale: endiselt 60 sammupaari. Hommikul ärgates oli meil laagris külaline… rebane. Kui pühapäeval enne lõunat oli drooniga laagriplats üle vaadatud, võis laagrit kokku pakkima hakata, et Rapla poole teele asuda.
Lõpurännak
Ja jõudiski kätte lõpurännaku aeg. Linnulennult oli rada umbes 30 km. Kiire varustuse kontroll, autole ja sõit stardi poole võis alata. Rajale mindi paarikaupa. Kaasa anti raadiojaamad, et vajadusel ühendust võtta. Külge pandi träkkerid, et jälgida, kuidas ja kus nad liiguvad. Tiimid stardivad iga 20 minuti järel. Kontrollpunktides küsiti metsatarkuste kohta, käemärkide, meditsiini ja side kohta. Järgmises punktis ootasid noori ees liikumisviisid ja paintball. Ka Rapla maleva staabi töötajad andsid panuse luureülesandel, kui olid tulnud loodusesse oma reedest tööpäeva veetma.
Kui luure tehtud, siirduti puhkealale. Seal oli kohustus kõigil püstitada telkmantel, teha endale soe söök, selga panna kuivad riided ja jalga puhtad sokid. Kell viis oli ühine äratus. Järgmisse punkti oli umbes 5 km ja siis ootas ees kanuusõit ca 500 m. Sellega oligi lõpurännak läbitud. Üks võistkond läks kanuuga veel lisaringile, sest see meeldis neile.
Üks lastest ütles lõpurännaku ajal, et ta ei tule enam pikkadele rännakutele, sest talle ei meeldi need. Aga oskuste laagri pühapäevamatkadele tuleb ta kindlasti. Ehk kõigile ei saagi kõik meeldida, aga vähemalt saadakse teada, millised on igaühe oskuste ja teadmiste piirid. Kokkuvõtlikult – tehtud. Me ei tea, kas hästi või väga hästi, aga ühes saab kindel olla, et me kõik õppisime sellest midagi. Sel aastal algab oskuste laager taas ning seekord on kuus etappi ning kindlasti sama põnev ja õpetlik kui eelmisel aastal. Kui mitte veel põnevam.
Kui soovid panna oma oskused ja teadmised proovile ning saada lisakogemusi, pane end kirja. Kuigi esimene laagrietapp toimub juba 26.-27. veebruaril ja sinna enam registreeruda ei saa, on järgmistesse siiski võimalik. Mõeldud on see kõikidele kodutütardele ja noortele kotkastele vanuses 14+. Kui sul on huvi, palun kirjuta noorteinstruktoritele, kelle kontaktid leiad rapla.kaitseliit.ee veebilehelt.
Täname Kaitseliidu mehi, kes panid õla alla: Siim Illopmägi, Avo Vest, Ürmo Nuiamäe, Kalev Kiviste, Leino Priimägi, Kristjan Düüna, Merko Vaga, Margus Ambos, Jaanus Smirnov, Madis Liiver, Ruve Sestverk, Mikk Virki, Tarmo Tammus ja Reinart Roo. Suur tänu ka NKK naistele Kaja Heinsaarele, Veronica Kosenkraniusele ja Epp Soolepale, kes aitasid neid laagreid läbi viia, ning loomulikult täname ka osalejaid, sest ilma teieta ei oleks neid laagreid toimunud.
