spot_img
-1.2 C
Rapla
Teisipäev, 31 jaan. 2023
spot_imgspot_img
spot_img
UudisedVallad kaardistasid kohti sõjapõgenike majutamiseks

Vallad kaardistasid kohti sõjapõgenike majutamiseks

Möödunud nädalal kaardistasid kõik neli Raplamaa kohalikku omavalitsust kohti, kuhu oleks võimalik vajadusel majutada Ukraina sõjapõgenikke. Paberile said kirja ruumid, kuhu ning kui palju põgenikke võiks majutada. Esimesed põgenikud on jõudnud juba ka Raplamaale ning leidnud koha, kus end vähemalt esialgu sisse seada.

Eestis on põgenike vastuvõtt korraldatud sotsiaalkindlustusameti ja politsei- ja piirivalveameti kaudu. See algab juba Eesti-Läti piiril, kus info põgenikest üles tähendatakse. Esmaspäeval, 7. märtsil teatas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, et Eesti võtab vastu 10 000 Ukraina sõjapõgenikku. Varem oli räägitud kahe või kolme tuhande põgeniku vastuvõtmisest. Riisalo ütles, et 10 000 on selline arv, mis ei tekitaks Eesti ühiskonnale muret. Esmaspäevase seisuga oli Eestis juba 4500 Venemaa rünnakute eest pakku tulnud ukrainlast, kellest üks kolmandik olid lapsed. Päris mitmed nendest inimestest olid leidnud omale koha Rapla maakonnas.
Esimene eelistus on see, et sõjapõgenikud saaks pärast Eestisse jõudmist majutatud oma sugulaste juurde, kes juba varem Eestis elasid. Teine eelistus on majutada neid neljas linnas, kus on olemas vastuvõtukeskused – Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Rakveres. Just nendes kohtades ongi enamik Eestisse saabunud põgenikke, kes on tulnud siia n-ö ilma aadressita ehk neil ei ole ees tuttavaid ega sugulasi. Vastuvõtukeskustest edasi on järgmine tasand kohalikud omavalitsused, kellel on riik palunud võimalikud kohad kaardistada ning olla vastuvõtmiseks valmisolekus.
Märjamaa vallavanem Meelis Välis rääkis, et kohtade kaardistamine kestis terve eelmise nädala. Välja valiti kaks suuremat kohta, kuhu oleks vajadusel võimalik põgenikud paigutada. Esimene neist on Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskooli õpilaskodu, mis on küll korda tehtud, aga seisab praegu tühjana. Välis ütles, et seal on 81 kohta, aga palju oleneb sellest, kuidas inimesi majutada. Vajadusel oleks võimalik sinna ka rohkem põgenikke elama sättida.
Teine selline koht on Märjamaa uus spordihoone, kus on majutuseks viiskümmend kohta. Praeguse seisuga kummaski neis põgenikke ei ela, kuid Märjamaa valla teistesse piirkondadesse on neid juba jõudnud. Välis tõi välja, et esimesed põgenikud on Märjamaa vallas kohal ning nad on läinud elama sugulaste juurde, kes juba varem seal elasid.
“Ukrainlased on varem siin tööl olnud ning nüüd jõudsid nende perekonnad neile järele,” rääkis Välis. Neli perekonda olid esmaspäevase seisuga end vallas ka registreerimas käinud. Lisaks õpilaskodule ja spordihoonele on ka eraisikud vallale välja pakkunud, et nad võivad põgenikke vastu võtta. Vastav üleskutse oli Märjamaa vallavalitsuse veebilehel.
Kohila vallavanem Allar Haljasorg ütles, et nende vallas on kaardistatud sada kohta sõjapõgenike majutamiseks, kuid ta ei olnud valmis ütlema, kus need täpselt asuvad. “Meil on sõlmitud eelkokkulepped, aga teenuslepinguid veel sõlmitud ei ole,” põhjendas Haljasorg. Ta lisas, et esimene eelistus on igal juhul see, et põgenikud saaks majutatud vastuvõtukeskustes Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Rakveres. Siis on riigil endal parem ülevaade ning ka arsti-, psühholoogiline ning muu abi jõuab abivajajateni kiiremini. Ühe murekohana tõi Haljasorg välja, et riigilt pole selget vastust, kuidas toimub põgenike majutamise korral riigipoolne rahastus.
Kehtnasse on esimesed Ukraina põgenikud kohale jõudnud ning nemad on paigutatud kohaliku kutsehariduskeskuse õpilaskodusse. Kehtna vallavanem Tanel Viks ütles, et esmaspäeva, 7. märtsi seisuga olid nad vastu võtnud üle kahekümne põgeniku. Nende seas on ka üks kaheksandat kuud lapseootel naine. Viks ütles, et kui rääkida mugavusmajutusest, on Kehtna valla võimalikud kohad kaardistatud. Üks koht on tõepoolest kutsehariduskeskuse õpilaskodu ning seal on veel ruumi. “Lisaks sellele on meil kohti veel. Ütleme nii, et praegu me väga selgelt kontrollime olukorda,” sõnas Viks.
Koos täiskasvanutega on saabunud ka lapsi ning see paneb valla väga selgelt olukorda, kus tuleb mõelda lasteaia- ning koolikohtade peale. “Selge on see, et küsimus ei ole ainult põgenike majutamises, vaid ka töökohtades ja laste hariduses,” rõhutas Viks.

Rapla vallavanem Gert Villard ütles, et nendel on valmisolek umbes kolmesaja sõjapõgeniku majutamiseks. Selleks on vajalikud kohad kaardistatud. Ta rõhutas, et tegemist on esialgu tõepoolest vaid valmisolekuga, sest praegu ei ole riigil veel olnud vajadust saata põgenikke maakondadesse. Rapla valda on seni tulnud vaid käputäis põgenikke, kes on tulnud oma tuttavate ja sugulaste juurde, kes juba varem siin elasid.
“Praegu oleme valmisolekus. Kui tekib vajadus, siis hakatakse inimesi ka meile saatma,” sõnas Villard. Praegu on suuremates keskustes vajalikud hotellikohad olemas. Omaette küsimus on muidugi ka see, kui palju põgenikke üldse tahab Eestisse jääda. Rapla vallavanem tõi välja, et paljud neist tahavad pärast Eestis peatumist liikuda edasi Skandinaaviasse või Lääne-Euroopasse. On ka selliseid põgenikke, kes tõid vaid oma perekonna siia ning läksid ise tagasi Ukrainasse sõdima.
Teisipäeval käis rahvusvahelisest meediast läbi uudis, et Ukrainast on juba põgenenud kaks miljonit inimest, kellest enamik on läinud üle piiri Poola suunas. Paljud neist tahavadki sinna jääda ning oodata sõja lõppu, et siis tagasi koju pöörduda.
Omaette küsimus on põgenikele meditsiinilise abi pakkumine. Vastavalt sotsiaalministeeriumi korraldustele peavad kõik tervishoiuteenuse osutajad sõjapõgenikele tagama abi, mille edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Raplamaa haigla on selleks ettevalmistusi teinud. Haigla juhataja Pille Mukk ütles, et nad on valmis pakkuma põgenikele erakorralist ja vältimatut abi. “Lisaks oleme valmis tegema koroonateste ja vaktsineerimisi. Teisesed tervisekontrollid tulevad samuti osaliselt haiglatesse,” sõnas Mukk.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Sõnumid
Kõik uudised
Kuulutused