20.5 C
Rapla
Pühapäev, 3 juuli 2022
spot_imgspot_img

Päästame Eesti Metsad MTÜ avalik pöördumine: nõudke pesitsusrahu kõigis Eestimaa metsades

Lugupeetud Riigikogu liikmed!

– Nõudke keskkonnaministrilt pesitsusrahu väljakuulutamist kõigis Eestimaa metsades.
– Ärge lubage metsa- ja puidutööstusel end survestada ega mõjutada tõestatud valeväidete ja faktide moonutamisega. Tegu on praeguse julgeolekuolukorra ärakasutamisega.
– Muutke puiduturg läbipaistvaks, nõudes RMK kestvuslepingute avalikustamist ja uute sõlmimisest loobumist. Puidu müümine turu keskmisest hinnast odavamalt ja läbipaistmatult on tänases olukorras riigile eriti kahjulik.
Kevadsuviste raiete tõttu hukkub meie metsades vähemalt 80 000 linnupoega. Nõudke keskkonnaministeeriumilt pesitsusrahu kehtestamiseks vajaliku looduskaitseseaduse muutmise protsessi jätkamist ning keskkonnaühenduste sisulist kaasamist sellesse.
2021. aasta kevadel koguti rahvaalgatuse korras pesitsusrahu toetuseks 5507 allkirja ja kümnete kodanikuühenduste toetus.
Algatuse olulisimaks nõudmiseks oli: Looduskaitseseaduse muutmine selliselt, et kõikides Eesti metsades kehtiks pesitsusrahu tagamiseks vajalikud raiepiirangud 15.04–15.07 ja kaitsealadel 15.03–31.08.
26.05.2021 jõudis algatus Riigikokku, juunis ja septembris toimusid arutelud. 15.11.21 lõpetati menetlus ja saadeti meile vastuskiri, millest võis muuhulgas lugeda järgmist:
“Keskkonnaministeerium (KeM) on ette valmistanud looduskaitseseaduse (LKS) muudatuse, millega on kavas kehtestada raierahu perioodil 15.04-15.07 kõigil kaitstavatel aladel kui linnustiku ja ka muu loodusliku mitmekesisuse seisukohast kõige olulisematel aladel. Lisaks teeb KeM ettepaneku lisada LKS § 55 lõike 61 punkti 2 (millega on üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ (linnudirektiiv)) täiendus, mille kohaselt on lindude tahtlik häirimine keelatud, kuivõrd see on linnudirektiivi eesmärkide seisukohast oluline.”
Riigikogu keskkonnakomisjon tegelikult ei kujundanud algatuse kohta oma seisukohta, vaid viitas vastuskirjas keskkonnaministeeriumi plaanidele, mis oleksid katnud meie algatuse nõudmisi ainult osaliselt.
28.02.22 keskkonnaministeeriumis toimunud pesitsusrahuteemalisel ümarlaual andis ministeeriumi esindaja teada, et looduskaitseseaduse muudatusi siiski ei tule, põhjendamata sealjuures, miks see nii on.
Ajakirjandusest loeme nüüd keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhi Meelis Seedre poolt öeldut: “Eelnõu on välja töötatud ja esitatud eelmisel aastal kooskõlastamisele huvigruppide ja riigiasutustega.” Kui viimasteni on see võinud jõuda, siis keskkonnaühendusteni paraku küll mitte. Ei Päästame Eesti Metsad MTÜ kui algatuse esitaja ega Eesti Ornitoloogiaühing ei ole olnud kaasatud. Meelis Seedre väide on vale.
16.03.22 Postimehes ilmunud artiklist lugesime nüüd ka esimest korda selgitusi, miks eelnõu pole kuhugi jõudnud – majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi “mittekooskõlastava seisukoha” tõttu.
Puidutööstus koos osa poliitikutega kasutab oma pesitsusrahuvastases kampaanias sõda Ukrainas küünilise ettekäändena ning ei põrku tagasi ka avalikkusele valetamise ees. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Erametsaliit, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Ametiühingute Keskliit, keskkonnaminister Erki Savisaar, ettevõtlusminister Andres Sutt jt – täna on looduskaitsjate ja uuriva ajakirjanduse abiga selge, et tööstus on käitunud ebaeetiliselt ja vääritult.
Eelmisel nädalal külastas Eestit Euroopa Parlamendi saadik Thomas Waitz. Jagame osa tema hinnangust Eesti metsade ja pesitsusrahu kohta.
Thomas Waitz on mahetalunik ja looduslähedaselt majandav metsnik. Parlamendis tegeleb ta peamiselt metsastrateegia ja muu metsapoliitikaga, aga ka roheleppe ja Eesmärk 55 paketiga.

“Meil on probleeme üle kogu Euroopa Liidu. Siin Eestis torkab silma, et lageraie-strateegia ja monokultuuride istandused on väga laialt levinud üle kogu maa. Enamust metsapiirkondi, mida ma nägin, ma ei peaks metsaks, vaid puiduistandusteks. See toob endaga kaasa väga väikese puidu koguse metsades ja tegemist on põhimõtteliselt väga tööstusliku mudeliga.
Ja mul on jäänud mulje, et tööstuse huvid teatud määral mõjutavad või isegi valitsevad poliitilisi otsuseid siin riigis. Veelgi enam – ma olen näinud Eestis sarnaseid struktuure nagu teistes endistes Ida-Euroopa riikides, kus on palju korruptsioonikahtlusi otsuse tegemise protsessis.”
Küsisime temalt, milliseid riike tasuks metsade jätkusuutliku majandamise osas eeskujuks võtta ja kuidas on pesitsusrahuga teistes Euroopa riikides.
“Riik, mida ma kõige rohkem soovitan, on Sloveenia. Metsade majandamine selles riigis toimub looduslähedaste põhimõtete kohaselt. See on püsimetsandus, kus on kõrge mitmekesisus, metsad on väga erivanuselised ja Sloveenia tegelikult näitab, et on võimalik kombineerida bioloogilist mitmekesisust – Sloveenias nad ka kaitsevad oma külasid lumelaviinide jms eest -, CO2 neelamise kõrget määra metsades ja saada metsast suhteliselt palju puitu. Sloveenlased investeerivad palju ka jätkusuutlikku turismi ja loovad lisasissetulekut maal elavatele kogukondadele eriti just kaitsealadel, kus on imelised maastikud ja elurikkus.”
“Kevadeti algab pesitsusaeg ja enamikus Euroopa riikides meil ei ole formaalseid keelde, sest metsamajandajad või metsaomanikud, talunikud ei raiu niikuinii metsa kevadel ja suvel, kuna puidu kvaliteet on siis väga halb. Saekaatrid, mis puitu ostavad, ei soovi seda teha, kui puud on langetatud kevadel või suvel.
Kevadsuvine raie mõjutab tugevalt ka kasvamajäävate puude looduslikku vastupanuvõimet, sest kui vigastada raiutud puitu välja vedades nende juuri või isegi tüvesid, põhjustab see seente ja puuhaiguste levikut.
Osas riikides on selle kohta ka seadused, mis kevadsuvised raied sõna-sõnalt keelavad, aga siin ei ole tegu ainult keskkonnaaspektidega, sest on ka väga selge majanduslik huvi mitte rikkuda lindude pesitsusaega, sest meil on aina enam kooreüraskite puhanguid. Kuidas me saame neile vastu astuda? Seda teevad linnud. Aga ainult siis, kui me tagame neile hea pesitsusaja. Nii et metsatööstuse majanduslikes huvides on mitte raiuda lindude paljunemisajal.”
Lisaks pesitsusrahu pidamise vajadusele leiab Päästame Eesti Metsad, et konkreetsete sammudena tuleb kiiremas korras puiduturu läbipaistvamaks toimimiseks ära kaotada RMK kestvuslepingud ja riigimetsadest raiutav puit tuleb müüa oksjonil läbipaistvalt, eelistades kohalikke ettevõtteid, mis toodavad puidust kestvustooteid.
Igasugust riigimetsaga spekuleerimist ja selle üleraiumist ehk etteraiumist tuleviku arvelt tuleb takistada.
Tsiviilkaitseliste võimaluste tagamiseks tuleb lõpetada uuendusraied vähemalt asulalähedastes metsades.
Looduse hävitamise hinnaga saadud kasum on kahjum.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised