Maria Saarna on seda tüüpi inimene, kes talitab ütluse „kus viga näed laita, seal tule ja aita” järgi. Ta ise ütleb, et ei väsi kunagi, et tegutsemistahe on talle kui elustiil ning et teda tõukab tagant miski seletamatu jõud. Ideid, mida ellu viia, ammutab ta aga inimestelt enda ümber.
„Kogu minu elu on olnud selline, et väga raske on tõmmata piiri, kus hakkab rahvamaja elu ja kus on minu eraelu,” ütleb Maria kohe meie vestluse alguses. Istume Hageri rahvamajas, seal, kuhu on Maria oma aega panustanud viimase viieteistkümne aasta jooksul ilmselt kõige enam.
Maria meenutab, et paistis aktiivsena silma juba lapsena. Koolis käis Maria Kohilas. Ei olnud haruldane, et Maria lõi kaasa ürituste korraldamisel või palus õpetaja just temal näiteks mõnele sündmusele lilled kaasa võtta. Juba siis võisid teised teda usaldada, et ta ei vea alt ning viib ette seatud eesmärgid ellu.
