19.7 C
Rapla
Pühapäev, 3 juuli 2022
spot_imgspot_img

Rail Balticu projektide hetkeseis Raplamaal

Rail Baltic Estonia

2019. aastal alanud Rail Balticu projekteerimistööd Rapla maakonnas ja Põhja-Pärnumaa vallas lõppevad tänaste plaanide kohaselt 2023. aasta IV kvartali jooksul. Soovime teid kursis hoida projekteerimis- ja ehitustöödega Rapla maakonnas ning ootame taas ka teie küsimusi ning tagasisidet.

Ehitustööd Raplamaa rajatistel

Hetkel toimuvad ehitustööd Raplamaal viiel objektil – Tagadi tee ja Künka tee viaduktil ning Urge, Loone ja Kalevi ökoduktil.

Tagadi tee viaduktile on rajatud uus Kohila – Kurtna tee muldkeha ning teostatud on enamik maaparandussüsteemide ümberehitusest. Hetkel on käsil viadukti kandekonstruktsiooni ja pealesõitude muldkehade ehitus.

Urge ökoduktil teostatakse viimaseid maaparandussüsteemi töid ja lisaks käivad tööd ökodukti kandekonstruktsiooni ning nõlvade ehitusega.

Künka tee viaduktil teostatakse postide ehitust ning alustatud on tee muldkeha rajamisega.

Loone ökoduktil jätkub tugiseinte ehitus ning toimuvad suuremahulised mullatööd.

Kalevi ökoduktil teostatakse väljakaevetöid ja nõlvade rajamist. Peatselt alustatakse ka ökodukti kandekonstruksiooni ehitusega.

Ehituses olevate rajatiste ehituse lõpptähtaeg on planeeritud käesoleva aasta lõpuks. Hetkel ollakse töödega graafikus ning usutakse, et objektid valmivad planeeritud ajaks.

Pärnumaa tootmistehases jätkub Loone ökodukti kaarelementide tootmine. Ühe elemendi kaal on ca 25 tonni ning kokku valmistatakse 54 elementi. Tänaseks on valminud kolm elementi.

Rail Balticu projekteerimise ja ehitamisega seotud küsimustes Rapla maakonnas võib ühendust võtta:

Rail Baltic Estonia rajatiste ja põhitrassi vanemprojektijuht Raplamaal – [email protected]

Kohalikud peatused

Lisaks sellele, et Rail Balticul pannakse valmimisel käima rahvusvaheline reisirongiliiklus, mahuvad raudteele ka regionaalrongid, mis hakkavad Rail Balticu opereerimisplaani kohaselt liikuma Tallinnast Riiani ning teevad Eesti piires 13 peatust – lisaks kohalikele peatustele ka Pärnu rahvusvahelises reisiterminalis.

Hetkel liiguvad kohalike peatuste tööprotsessid plaanipäraselt.

“Kohalike peatuste projekteerimise ja ehitamisega seotud protsessidesse kaasatakse endiselt ka kohalikke kogukondi, mistõttu on kõigil, kes asjast huvitatud, võimalik kaasa rääkida projekteerimisega paralleelselt kulgeva detailplaneeringu menetluse ajal,“ märgib kohalike peatuste projektijuht Rauno Lee.

Kohalike peatustega seotud küsimustes võib ühendust võtta: [email protected]

Keskkonnamõjude hindamine (KMH)

9. märtsil toimus Microsoft Teams’i keskkonnas Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi” ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande avalik arutelu.

Avalikustamise käigus ning avalikul arutelul oli võimalik kõigil küsida või avaldada arvamust keskkonnamõjude hindamise aruande kohta. Avalikustamisel saabunud küsimused keskendusid nii kohalikele teemadele kui ka üldistele KMH läbiviimise põhimõtetele. Kohalikele elanikele tekitas kõige rohkem muret müra ning selle leevendusvõimalused. Sooviti täpsustada Loone küla müralahendusi ning uuriti, kuidas projekteeritud lahendused tagavad selle, et müra ei ületaks elamualadel seatud norme.

Veel uuriti Kohila rohesilla toimivuse kohta, ehk kuidas on tagatud rohesilla maastiku sidusus. Ökoduktide kaitsevööndite ning nende toimivuse tagamise teemat käsitlesid ka ametkondade arvamused. Samuti sooviti selgitust maavarade varustuskindluse, saasteainete tekke, CO2 heitearvestuse, seirekava ning veekvaliteedi tagamise kohta ehitusperioodil.

Kõigile avalikul väljapanekul esitatud küsimustele vastatakse kirjalikult 30 päeva jooksul pärast avaliku arutelu toimumist, pärast mida saadetakse muudetud aruanne otsustajale läbivaatamiseks ning sealt edasi ametkondadele kooskõlastamiseks. KMH aruande heakskiitmine toimub prognooside kohaselt selle aasta septembris.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised