Ajal, kui meedias on palju juttu väikestest maakoolidest, mis suletakse või mida ähvardab sulgemine, on ka neid maakoole, mis veel kindlalt püsivad ja mida hoiab nii kohalik kogukond kui ka vald. Üks selliseid on Valgu põhikool, kunagises mõisas asuv kool, mis tähistas eelmisel aastal oma 80. tegutsemisaastat ja sel suvel tähistab 4. juunil vilistlaste kokkutulekuga 175 aastat sellest, kui hariduselule selles piirkonnas alus pandi.
Kooli ja samas hoones asuvat lasteaeda juhib Ants Riismaa. Selle aasta 1. oktoobril saab tal selles majas töötatud 30 aastat. Pärit on Riismaa Märjamaalt, lõpetanud tolleaegse keskkooli ja õppinud edasi metsandust, lõpetades 1991. aastal EPA-s metsamajandusinseneri eriala. Valgusse läks ta sovhoosi metsaülemaks, kuid sellel ametikohal jõudis ta vaid aasta olla, kuna sovhoosiaeg sai otsa. Toonane Valgu kooli direktor Eero Plamus kutsus siis Riismaa pargivahiks.
Valgu kooli eripära ongi tema 8 ha suurune mõisapark. „Ega selliseid koole ole väga palju alles jäänud, kellel on suur territoorium hallata,” sõnas Riismaa. Vanuselt võivad vanimad puud pargis olla umbes 200-aastased, pärinedes ajast, kui mõisa klassitsistlik peahoone ehitati. Park on ideaalne koht, kus loodusõpetuse tunde läbi viia. Näiteks tehakse seal mullakaeveid ja linnast käivad mõned koolid seal ka ekskursioonil. Riismaa lisas, et siis on tore näha, kuidas kivisest kohast tulnud lapsed end rõõmuga muruplatsi peal ringi veeretavad, linnas neil sellist võimalust ei ole.
