21.7 C
Rapla
Pühapäev, 3 juuli 2022
spot_imgspot_img

Rohepöörde võimalikkus

Riigikantselei on liitunud raamatukogude aastaga ja alustanud riigi arenguid puudutavat arutelude sarja, mis liigub ringi Eesti raamatukogudes. Peamised teemad on rohepööre, julgeolek ja Euroopa Liit. Riigikantselei rohepöörde meeskond võtab ette üheksa kohtumist eri maakondades, et aidata aru saada, kuidas meist kõigist sõltub meie elukeskkonna kvaliteet tulevikus.
Rapla keskraamatukogus oli kohtumine 20. aprillil. Kavas oli kaks lühikest teemat avavat ettekannet – riigikantselei poolt esines rohepoliitika nõunik Ivo Krustok ja kohalikust vaatest rääkis Rapla vallavolikogu aseesimees Rene Kokk. Pärast nende ettekandeid said kohaletulnud küsida ja arutada rohepöörde teemadel. Arutelu juhtis Erle Loonurm.
Krustok sõnas, et ükskõik kus ta rohepöördest ei räägiks, ei häiri sõnaosa „rohe” kedagi, teine olukord on sõnaga „pööre”, mis justkui tähendab millegi väga intensiivse tegemist. Tegelikult ei ole pööre õige sõna, kuna omajagu on juba ära tehtud. Krustok tõi välja ka mõned eesmärgid, mida järgmise 15 aastaga saavutada tahetakse, alates kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisest kuni kõrgema tervena elatud elueani.
Üks asi on see, mida riik saab teha, teine aga see, mida igaüks ise saab oma kogukonnas ära teha. Olulise osa sellest muudatusest, rohepöördest moodustab transport. Siin saab igaüks mõelda, kuidas võimalikult keskkonnasõbralikult liigelda, näiteks tegeleda sõiduvahendite jagamisega ja Krustoki arvates võiks ka Raplas olla elektritõukerataste laenutus. Kõrgemal tasandil tuleks aga transport muuta selliseks, et auto mittevalimine ei oleks keeruline. Praegune ühistransport ei vasta kõikidele vajadustele.
Oluliste teemadena tõi Krustok välja ka asjade parandamise ja taaskasutuse, tuues näiteks Tartus asuva Paranduskeldri; vajaduse toiduraiskamist vähendada ja elurikkuse suurendamise niidutaimede soodustamise kaudu.
Rene Kokk tõi oma keskkonnaministriks olemise ajast välja selle, et liiga palju on loosunglikkust ja ebarealistlike eesmärkide seadmist. Koka arvates tuleks rõhku panna teaduse arengule (näiteks päikeseenergia salvestustehnoloogia) ja kergesti parandatavate masinate tootmisele, kuna majandust välja suretada ei saa. Samuti tõi ta välja, et pidev elanikkonna harimine keskkonnasäästu teemal on vajalik, kuna uuringud näitavad, et nii kui näiteks jäätmekäitluse kohta laiemalt ei räägita, kuidas on õige, siis kohe sorteerijate arv kukub. Halvaks signaaliks peab ta ka otsust maanteede äärest prügikastid ära võtta. Oma ettekande lõpetuseks sõnas ta, et rohepööre pole saatanast, kuid inimesi tuleb mõõdukalt ja õrnalt õiges suunas nügida.
Küsimuste ja arutelu voorus toodi välja mitmeid probleeme, mis hõlmasid Eestit laiemalt, mitte ainult Raplamaad. Murekohtadena toodi välja, et valitsuse süsteemis võivad mõtteviisid olla väga erinevad, signaalid, mida riik annab, on kohati vastukäivad ja raudteetransporti peaks justkui soodustama kui kõige keskkonnasõbralikumat transporti, kuid elu näitab muud. Küsiti ka, kas näiliselt keskkonnasõbralike toodete puhul on arvestatud kogu nende elutsükliga. Arutleti selle üle, mis on elurikkus. Seda mõistet võib mitmeti tõlgendada ja tegelikult elurikkused ongi erinevad. Samuti ei pruugi mingi ala niitmata jätmine kohe elurikkust tagada, kui seal kasvab vähe erinevaid liike.
Leiti, et rohelise mõtteviisi juurutamist tuleb alustada lastest, muidugi unustamata teisi vanusegruppe, kuid mõtteviisi muutmine on raskem kui harjumuste muutmine, nii et võimalikult varakult peaks mõtteviis paigas olema. Kuid keskkonnasõbralikud valikud peavad olema ka võimalikult lihtsasti tehtavad, et inimene oleks motiveeritud keskkonnasõbralikumalt käituma.
Kuna Krustok mainis, et jäätmekäitlus loob töökohti, küsiti, milliseid töökohti täpsemalt. Vastuseks saadi, et näiteks saab jäätmekeskuste juurde luua ringmajad, kuhu saab viia asju, mis on veel korralikud ja ära visata ei tahaks või mis vajavad natuke parandamist. Samuti on võimalik plasti sulatada ja sellest luua 3D-printeri abil varuosasid.
Pikemalt räägiti jäätmekäitlusest ja kummutati müüt, et olmejäätmed ja sorteeritud pakendid prügiautos samasse kasti lähevad (selleks on erinevad lahtrid). Valla poolt on prioriteediks seatud, et avalikud pakendikonteinerid kaovad linnapildist ja pakendeid hakatakse koguma otse kodudest.
Kuigi palju sai räägitud suurtest teemadest, mis rohepöörde juurde käivad, aitavad ka väikesed sammud, alates oma tarbimisharjumuste muutmisest, keskkonnahoiule kaasa.

spot_img

1 kommentaar

1 Kommentaar
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
16/06/2022 16:05

Uskumatu kui kena asfalt katab rohemaad sinnapoole…

5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised