Siret Kotka,
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees (Keskerakond)
Riigikogu võttis vastu seaduse, millega loodi vaktsiinikahjustuste fond. Vajadus vaktsiinikahjude hüvitamise järele tuli teravalt päevakorrale pärast seda, kui osal inimestel tekkisid COVID-19 vaktsiini järgsed tervisekahjustused.
Haigekassa juurde loodud vaktsiinikahjustuste fondist saavad inimesed taotleda hüvitist vahemikus 2000-100 000 eurot. Hüvitist saab taotleda nii COVID-19 vaktsiinikahjustuste kui ka teiste vaktsiinide kasutamisest tekkinud terviserikete korral. Inimene, kellel on tervisekahjustus olnud vähemalt neli kuud või letaalselt lõppev vaktsineerimistagajärg, saab taotleda vaktsiinikahjude fondist hüvitist. Hüvitamisele kuuluvad juhtumid, kus on vähemalt tõenäoline seos tervisekahju ja vaktsineerimise vahel. See tähendab seda, et inimene ei pea 100% tõestama tervisekahju seost vaktsineerimisega.
Kuidas hüvitist taotleda?
Inimene peab koostöös perearstiga või eriarstidega esitama enda terviseandmed koos taotlusega Haigekassale. Suure tõenäosusega võib Haigekassa küsida inimeselt luba ligipääsu saamiseks tervise infosüsteemile kontrollimaks hüvitise taotleja andmeid või täiendavalt andmeid arstidelt, kes on patsienti ravinud. Pärast seda hindab Ravimiamet seost või vähemalt tõenäolist seost vaktsineerimisega. Kui Ravimiamet on hinnangu Haigekassale andnud, teeb Haigekassa omakorda kindlaks kahju raskusastme ning maksab hüvitise vastavalt kahju raskusastmele välja. Hüvitis makstakse välja inimese arveldusarve kontole.
Eestis vaktsiinikahjustuste fondi loomine on vajalik samm õiglasema ühiskonna suunas. Säärane hüvitamise skeem kehtib peale meie juba 27 riigis. Näiteks Soomes, Rootsis, Taanis, Šveitsis, Saksamaal ja mujal. Kuid meil on veel pikk tee minna, sest vaja on vaktsineerimise tagajärjel tervisekahjustuse saanud inimesed terveks ravida. Ükski hüvitis ei kompenseeri kaotatud tervist.
Vaktsiin on ikkagi ravim. Ja nagu ravimite infolehtedelt lugeda võime, esinevad neil kõigil ka võimalikud kõrvaltoimed. Need ei ole küll sagedased, aga nad on olemas. Selle tõe ees ei tohi silmi sulgeda ja kedagi üksi jätta. Täna on inimesi meie seas, kes tunnevad, et COVID-19 vaktsiin on tekitanud kahju nende organismile ja nad ei ole terveks saanud. On ka väheseid surmaga lõppenud juhtumeid ning seetõttu on tähtis, et lahkunute lähedased saaksid materiaalset tuge hüvitise näol.
Kahjujuhtumitest tuleb rääkida
Vaktsiinikahjud on teema, millest tuleb ühiskonnas rääkida. Õnneks on meedias ilmunud tervisekahjustustega inimestest korduvalt artikleid. Kõigi nende inimeste lood on olulised. Üks meeldejäävamaid oli Eesti Ekspressis ilmunud artikkel laitmatu tervisega sportlikust pereemast Merje Sumbergist, kellest pärast koroonavaktsiini sai jõuetu, tervisehädadega maadlev mööda arste abi otsiv õnnetu naisterahvas.
Inimesed on ise hakanud üles näitama aktiivsust nn rohujuure tasandil. Facebookis on loodud kommuunid, kus tuuakse ära enda või oma lähikondsete vaktsiinikahjustuste asjaolud. Inimeste lugusid lugedes selgub, et kahjustuste ampluaa on tõesti lai: kõrvade tinnitusest südame- ja veresoonkonna probleemideni ning sealt edasi nägemiskahjustusteni jne. Jagatakse oma muret koos saatusekaaslastega ja inimestega, kes soovivad kahjustustest rohkem teadlikud olla.
Kodanikuaktiivsuse hea näitena tooksin esile Võrumaa naise, aasta koolitaja tiitli pälvinud Riina Küti, kes asutas möödunud aastal oma saatusekaaslaste huvide kaitseks MTÜ Ikkagi Inimesed. Küti sõnul on eesmärk ühendada, esindada ja toetada COVID-19 vastu vaktsineerimise tagajärjel rasked kõrvaltoimed saanud ja Ravimiametisse sellekohaselt raporteeritud täisealisi isikuid ning teostada nende isikute huvikaitset.
3. juuni on rahvusvaheline vaktsiinikahjustuste teadlikkuse päev. Usun, et praegusel ajal on oluline rääkida vaktsiinikahjustustest avatult ja põhjalikult. Nii saavad tervisekahjudega inimesed paremini abi ja toetust.
