27.7 C
Rapla
Pühapäev, 14 aug. 2022
spot_imgspot_img

Lisaeelarve, mis julgeoleku küsimusi ei puudutanud

Heiki Hepner, Isamaa erakond

Lisaeelarve võeti 18. mail vastu ja valitsus jäi püsima. Aga sellel eelarvel on probleeme nii sellega, mis seal sees, kui ka sellega, mida seal ei ole, aga peaks olema.

Valitsus on seda uhkusega nimetanud sõjaaja eelarveks, mis tagab meile sõjalise, energia- ja sotsiaalse julgeoleku. Paraku tuleb eelpool nimetatut uurida mikroskoobiga. Millega võib eelarves rahule jääda, on sõjapõgenikega seotud esmaste kulude katmine ja toimetulekutoetuse määra tõstmine 50 euro võrra. Sellega laias laastus positiivsed uudised lõppevad.

Kaitsekuludeks on eelarves ette nähtud 15 miljonit eurot 800 miljoni eurose eelarve kogumahu juures ehk pisut vähem kui kaks protsenti. Kui lisame siia veel kulutused laiapindsele riigikaitsele, saame mõne protsendi lisaks. Kõik need kulud, mis on kavandatud, on asjakohased, aga neid on ilmselgelt vähe. Venemaa laiaulatuslik agressioon on suurendanud soovi liituda Kaitseliiduga ning käesolevaks ajaks on uusi liikmeid juba üle 2000. Aasta lõpuks loodetakse jõuda vähemalt kolme tuhande mehe ja naiseni.

Kõik need uued liikmed vajavad väljaõpet ja varustust, mis on seotud otseste kuludega, aga paraku seda eelarvest ei leia. Isamaa tegi ettepaneku suurendada täiendavalt kaitsekulusid kolm miljonit eurot, et tagada minimaalne väljaõppe võimekus ja uute liikmete varustatus. Sõjaaja eelarve kohta ei ole seda ilmselt palju tahta, aga võta näpust.

Energiajulgeoleku tagamiseks keskendutakse ainult LNG võimekuse loomisele ja selleks nähakse ette kokku 200 miljonit eurot. 170 miljoni euro eest on kavas osta 1 TWh gaasi. See ületab peaaegu kahekordselt praeguse turuhinna. Miks kavandatakse nii kallist gaasi osta, pole selge. Küll aga on selge, et see tuleb tarbijal oma taskust kinni maksta. Arusaamatu on ka 30 miljoni euro eraldamine Eleringile, et see investeeriks selle Soome ning konkureeriks seal Eesti eraettevõtjate poolt Eestisse tehtud investeeringuga.

Isamaa keskendus oma muudatusettepanekutes gaasinõudluse vähendamisele, energiakokkuhoiule, mikrotootmise soodustamisele ning energiahindade ohjamisele. Nii tegime ettepaneku eraldada 10 miljonit eurot gaasikatlamajade üleviimiseks puiduhakkele, mis on kindlasti tuleval kütteperioodil oluliselt odavam kui veeldatud gaas – lükati tagasi. Nii nagu lükati tagasi täiendavate vahendite eraldamine hoonete energiatõhususe suurendamiseks. Ei sobinud ka päikeseparkide, energiasalvestite ja soojuspumpade käibemaksu üheksale protsendile viimine.

Energia kättesaadavus ei tähenda ainuüksi seda, et elekter, gaas ja toasoe füüsiliselt olemas oleks, vaid ka seda, et inimesed suudaksid selle eest maksta. Praegused energiahinnad on kasvanud mitu korda, mis tähendab, et käibemaksu laekumine nendelt on mitmekordselt kasvanud. Seepärast oleks õiglane jätta osa käibemaksu inimestelt korjamata ning alandada energiakandjate käibemaksu üheksale protsendile.

Kavandatud riigieelarvelised tulud tuleksid ka vähendatud käibemaksumäära juures täis. See ettepanek ei sobinud valitsusele kohe kuidagi. Bensiini ja diislikütuse aktsiisi alandamine ei sobinud samuti. Ainult eriotstarbelise diislikütuse aktsiisi langetust oldi valmis aktsepteerima, aga sealgi kärbiti pakutud üks aasta seitsmele kuule.

Sotsiaalse julgeoleku kandvaks teljeks eelarves on ühekordse 50-eurose toetuse eraldamine kõigile pensionäridele aasta lõpus. Ei ole just ülemäära suur summa ning seepärast oleks targem olnud tuua 20-eurone erakorraline pensionitõus ning keskmise pensioni tulumaksust vabastamine pool aastat ettepoole ehk 1. juulile käesoleval aastal. Siis oleks pensionäride sissetulek natukenegi reageerinud praegusele erakordselt suurele hinnatõusule. Kuna sellise ettepaneku tegi Isamaa, see arusaadavalt valitsusele ei sobinud.

Aga nad oleksid võinud oma 50-eurose väljamakse kavandada vähemalt juuli algusesse, mitte jätta seda aasta lõppu. Aasta lõpus makstes sööb inflatsioon sellest väikesest toetusest veel 10% ära. Põhjus, miks selle väikese summa maksmine aasta lõppu lükatakse, on lähenevad Riigikogu valimised, mitte pensionäride parem toimetulek.

Kõrghariduse rahastamisest on väga palju räägitud. Kõik on kulmineerunud sellega, et ülikoolid keeldusid Eesti riigiga halduslepinguid sõlmimast. Isamaa tegi ettepaneku eraldada 20 miljonit eurot, et riik täidaks oma miinimumi ja ülikoolid leiaksid võimaluse sõlmida halduslepingud ning jätkata normaalset tegevust. President on kuulutanud oma presidentuuri üheks kõige olulisemaks eesmärgiks targa rahva. Kahjuks on valitsus seadnud eesmärgiks tasakaalustada presidendi poliitikat rumala rahvaga, mida on kerge valitseda ja hullutada. Ja milleks siis 20 miljonit eurot kulutada.

Ei leidnud toetust ka ettepanek, mis puudutab õpetajate järelkasvu ja eestikeelsele haridusele üleminekut. Praeguses olukorras, kus meil on hulgaliselt Ukraina põgenikke, on eestikeelse õppe täiendav rahastamine eriti aktuaalne ja vajalik. Õpetajate järelkasvust pole mõtet rääkidagi. See on sama pika habemega lugu kui ülikoolide rahastamine.

Lisaeelarves oleksin soovinud näha tegelikku rahalist panust meie sõjalise kaitsevõime tõstmisse, energiajulgeoleku probleemide sisulist lahendamist ning sotsiaalse julgeoleku suurendamist kriisidest puretud ajal. Paraku jäi see kõik tahaplaanile ja seepärast ei olnud võimalik ka seda eelarvet toetada.

 

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised