Looduskaitse on elukaitse

Martin Ellermaa, Kaidi Kornak

Arvamusrännak* on kaasava juhtimise algatus ning ühtlasi kodanikuhariduse projekt, et üheskoos paremini mõista meie riigi ees seisvaid väljakutseid ja seada ühiselt sihte Eestile. Arutelude eesmärk on anda sõna Eesti inimestele ning koguda ettepanekuid inimestele olulistel ja igapäevaeluga haakuvatel teemadel, mida kliimaseadus ja rohereform võivad hakata mõjutama või mida täna juba muutuste elluviimiseks on vaja teha.

Kuna hetkel on suur surve uuringulubade andmisele, kaevanduslubade väljastamisele ja kaevanduste laiendamisele, oli Rapla arvamusrännak just nendest teemadest inspireeritud.
Aruteluringis osalejate hulgas oli nii aktiivseid vallakodanikke, ettevõtjaid, kohaliku omavalitsuse ja riigi esindajaid. Arvamusrännakul kasutati dialoogi formaati ja iga osaleja sai omi mõtteid avaldada.
Oma suhteliselt soodsa asendi ja hea logistikavõrgustiku tõttu on tootmise arendamine Raplamaal kohati lihtsam kui kuskil mujal.

Olla kursis!

Väga pikalt ja põhjalikult rääkis oma kogemusest Hagudi külavanem Piret Laur. Et mida tähendab oma küla, oma inimeste huvide ja looduse kaitsmise kõige vahetum köögipool. “Inimestel on juba karjääriväsimus!” nentis Laur. Elu olla kõigi nende taristuprojektidega juba niivõrd ahistatud. Asja teeb raskemaks riigi poolt sihilikult loodud teadmatuse õhkkond, mistõttu käib võitlemine justnagu pimeduses.
Külavanem pani ka inimestele südamele, et mis üldse saab meie põhjaveest, meie väga olulisest ja elulisest maavarast, mis kunagi on ehk kullastki kallim. Loodus on ju ülimalt tundlik. Reostus tekib väga kergesti ja levib üllatavalt kaugele. Samas võib juhtuda, et kaevanduste järelmõjud selguvad alles 20-30 aastat hiljem. Samuti hakkavad ennast alles nüüd avama näiteks sovjetiaegse põllumajanduse tagajärjed.
Kuid kõige enam tegi inimestele ikka muret see, kuidas üldse olla kursis kõige toimuvaga, kuidas õigel ajal teada saada, kus ja mida kaevatakse või kaevama hakatakse. Kui infot ei jagata ja arvamust ei küsita, vähendab see kohe usaldust ettevõtja ja omavalitsuse vastu. Arvestades infoühiskonna võimalusi, on jällegi vastuoluline, et puudutatud isikuteni info ei jõua või peab selleks eraldi pingutusi tegema. Riigil on ju olemas andmed sissekirjutuse, inimeste e-posti aadresside kohta, mistõttu kriitilise tähtsusega info edastamine ei peaks olema probleem.
Metsanduse huvide kaitsja ja suure poliitika kogemusega Heiki Hepner soovitab vaadata suurt pilti. Tahtes mõista mõlemat poolt või kogu ühiskonda, on ta kõige kriitilisem just riigi ignoreeriva või suisa arulageda käitumise suhtes. Lageraiet märgatakse, kuid samal ajal unustatakse, kui palju suuremad ja ka ohtlikumad võivad olla kaevandused. Samas toob ta eraldi välja, et Eesti olevat Euroopa Liidus konkurentsitult parim metsakaitsja.

Kaevandus- taristuprojekt?

Lisaks räägiti sõjast ja ka Rail Balticust. Õieti paarisrakendist nimega “Rail Balticu kaevandusbisnis”. See põhjatu projekt on nüüd justkui loonud võimaluse peaaegu kõike kõikjalt lausa košmaarses koguses välja kaevata, tekitades paratamatult küsimuse, kas RB on taristu- või kaevandustaristuprojekt? On ju selge, et iga uue asja loomine tähendab kusagil paralleelselt ka valusaid loobumisi. Kuid tänases olukorras võib tunduda isegi silmakirjalik rääkida rohepöördest ja kartulikoorte kogumisest eraldi konteinerisse, kui samal ajal põhjustab Venemaa sõjategevus iga päev hoomamatut keskkonnakahju. Ühiselt nenditi, et kõige parem kliimapoliitika oleks, kui Euroopa annaks raha Ukrainale sõja võitmiseks.

Ettepanekud

Arvamusrännaku kaudu tehti mitmeid ettepanekuid kliimaministeeriumile. Turbatootja Allar Peek märgib, et õige ettevõtja just nimelt tahab häid suhteid kohalike inimeste ning omavalitsustega. Nad on igati põhjalike uuringute ja täieliku selguse-läbipaistvuse poolt. Lõpeks on nad ju piirkonnas pikalt kohal, hoiavad seal teid korras ja tööandjana omavad suurt sotsiaalset vastutust piirkonnas.
Kuna turba kasutamine võimaldab toidutootmist igal pool, aitab see leevendada muuhulgas ka kliimamuutustest tulenevaid mõjusid põllumajandusele. Loogiline on toetada kõiki uuringuid, mis aitavad säilitada turba kui ressursi konkurentsivõimet ja samas vastata keskkonnanõuetele. Seetõttu on turvas lisaks oma üldisele olulisusele kahtlemata väga tähtis ka kohaliku ettevõtluse seisukohast.
Bürokraatia vähendamiseks ja mõjude igakülgse leevendamise tagamiseks tuleks üle vaadata maapõueseadus nii, et oleks loodud selge õigusruum maavarade maakonnaplaneeringu ja valla üldplaneeringu arvestamisel. On oluline kehtestada piirangud, kus kaevandusala (sh teenindusala) võib olla elamule lähemal ainult elamu omaniku nõusolekul: 1) liiva- ja kruusakarjääride korral 200 m; 2) paekivikarjääride korral 500 m. Kehtestada talumistasu kruusakarjääride korral kaevandusalast 200-700 m kaugusele jäävatele elamutele ja paekivikarjääride korral kaevandusalast 500-1000 m kaugusele jäävatele elamutele.
Põlevkivi kaevandamisel tekkivat aherainet ja lammutusjäätmete taaskasutust peaks olema selgelt rohkem. Metsade raadamisel mis tahes otstarbel tuleks see kompenseerida uue metsamaa rajamisega.
Küsiti, miks eestlased peavad selle pöörasuse kinni maksma. Ja mis saab kõikidest nendest akudest, paneelidest, tuulikutest või ka RB rajatistest tulevikus? Heiki Hepner toonitas korduvalt, et kui rohepöörde puhul unustada endine majanduslik-sotsiaalne mõõde ära, on see absoluutne tupiktee.
Arvamusrännaku ühe keskse mõttena jäi kõlama kindlasti see, kui olulised ja tähtsad on head inimsuhted ja toimiv kommunikatsioon kogukonna, ettevõtjate ja riigi vahel. Nii või teisiti, igatahes tasub asjadega kursis olla ja kogu aeg endale meenutada, et looduskaitse pole naiivne õhelemine, vaid täiskohaga töö, elukutse ja teadus.

* Tegemist on kliimaministeeriumi ja Riigikantselei algatusega, kus seekord kutsuti kogukonna inimesi arutlema kliimaseaduse ja rohereformi üle. Rapla Rahvakooli ja arutelu juhi Kaidi Kornaki sõnul toimus arvamusrännak esimest korda kaks aastat tagasi ja tookord arutleti kahel teemal – vaimne tervis ning vabahariduse tähtsus rahvahariduses. Kõik kogutud ideed edastati Eesti 2035 pikaajalise arengustrateegia tegevuskavasse ja on ka tänasel päeval fookuses.
Kui seekord tehti kliimaministeeriumist ettepanek taas arvamusrännakut maakonnas läbi viia, oli Kornak kohe nõus. Kogukonnaringide eestvedajana kasutas ta teadlikult dialoogi formaati, kogudes osalejatelt vajalikku tagasisidet ja ideid paljusid eluvaldkondi hõlmava kliimaseaduse ja rohereformi osas, andes samal ajal ka väga praktilise väljundi.