Reelika Vaabel, Siim Jõgis
Reedel, 20. mail külastasid Soome-Eesti Kaubanduskoja (FECC) juhatus ning liikmed Raplamaad. Visiit toimus Rapla- ja Harjumaa regionaalse investorkonsultandi Anneli Hanseni kutsel. Päev varem viibiti Järvamaal.
Raplamaal külastati värvi- ja lakitootmist Akzo Nobel Balticsis, arhitektuuripärlit Okta Centrumit, Bon Merite looduskosmeetika ja Minna marmelaadi tootmist, mikrotorude tootjat Höhlet ning Tohi Distillery Külastuskeskust. Kosutav lõuna korraldati Rapla kultuurikeskuse kohvikus Hollivuud, kus külalisi tervitas Rapla vallavanem Gert Villard. Huvitav juhtum leidis aset hetk enne lõunaeine serveerimist, kui osas Raplast kadus elekter. Kuuldavasti tingis katkestuse ehitustegevus Aasa tänaval.
Õnneks oli kohviku meeskond aegsasti valmistunud ning lõunapaus toimus plaanipäraselt. Pärast seda andis ülevaate Raplamaa ettevõtluskeskkonnast ja suurematest sündmustest RAEK-i juhataja Janek Kadarik Rapla kino ruumides. Selle raames pandi osalejad proovile Raplamaalt pärit tuntud inimeste äraarvamisel. Kiirematele kingiti Raplamaa postkaartide komplektid.
Oma ettekandes rõhutas Kadarik kohalike ettevõtete olulisust piirkonnale, samuti regionaalsete investeeringute kaasamist. Tööjõust rääkides ütles Kadarik, et ligi pool tööealisest elanikkonnast käib Raplamaalt väljapoole, eelkõige Harjumaale tööle, kuid see ei tähenda, et siin töökohtade loomist ei väärtustata. Vastupidi, tema arvates on Raplamaa tööjõuareaal Helsingini välja, mis tähendab, et siia käiakse tööle ka väljastpoolt maakonda ning potentsiaal on suur.
Loodetavasti andis tihe päevakava ja lahke vastuvõtt aimu Raplamaa olemusest olla kindel käeulatus nii ettevõtetele kui ka külastajatele. Programmi aitas kokku panna Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (RAEK).
Aktiivne äri arendamise piirkond
FECC-i juhatuse liige Aki Kupiainen ütles pärast visiiti, et hea mulje jättis see, kui aktiivne on Rapla piirkond äri arendamisel. “Nägime, et Raplamaa ettevõtetel on samad probleemid nagu teistelgi. Need on küsimus selle kohta, kuidas leida tööjõudu ning toorainet,” rääkis Kupiainen.
Ühte kindlat kohta, mis oleks talle kõige sügavama mulje jätnud, ta kohe välja tuua ei osanudki, aga ütles, et Minna marmelaadi tootmine paistis silma aktiivsuse poolest. “Kõikides ettevõtetes oli midagi omamoodi. Kõigis jäi meelde positiivne suhtumine,” sõnas Kupiainen.
Soome-Eesti Kaubanduskoja eesmärk on tihendada kahe riigi vahelisi kaubandussidemeid. Neil on praegu umbes 170 liiget, kuid enne koroonat küündis see arv üle 200. Eestis tegutseb praegu kaheksa erinevat kaubanduskoda ning Soome-Eesti on nendest kõige arvukam. Ühe eripärana tõi Kupiainen veel välja, et see on ka ainuke, mis tegutseb kohalikes keeltes ehk suhtlemiseks kasutatakse soome ja eesti keelt. Ülejäänud kasutavad suhtlemiseks inglise keelt.
Soome-Eesti Kaubanduskoja jaoks oli see 2022. aastal juba kaheksas maakonnavisiit. Varem on külastatud näiteks Ida-Virumaad. Kupiainen ütles, et kui nad mõnda maakonda külastavad, lasevad nad maakonnal ise otsustada, milliseid ettevõtteid külastatakse.
