13.3 C
Rapla
Neljapäev, 6 okt. 2022
spot_imgspot_img

Erasmus+ projekt õpetas võõrkeelt õpetama ja õppima

Sirje Ehrenpreis, Helerin Väronen

Märjamaa gümnaasium võõrustas 9.-13. maini Erasmus+ projekti külalisi Tšehhist, Rootsist ja Hispaaniast. Külalisi oli kokku 24, igast riigist 8 – 3 õpetajat ja 5 õpilast (vanuses 14-17).

Projekti teema oli „Võõrkeele õpetamise ja õppimise meetodite jagamine”. Esimesel korral 2019. aastal Rootsis Kvänumis (mis on ühtlasi ka Märjamaa valla sõprusvald Rootsis) kohtudes tehti kuulamisülesandeid inglise keeles. Teine kohtumine oli Tšehhi Vabariigis Kadanis, kus tuli rääkida inglise keeles.

Eestis keskenduti kolmandale keeleõppe osaoskusele – lugemisele. Kooli tõi see parajalt elevust, kui tavaõpetaja asemel astus klassi õpetaja teisest riigist.

Külalised elasid Märjamaal kohalike perede juures. See kogemus oli õpilastele algul hirmutav – võõras riik, võõras keel, võõras pere. Iga päevaga see aga muutus, keel läks ladusamaks ja hirm kadus, nii et lõpuks oli väga kurb lahkuda.

Peale tundide toimus mitmeid ühistegevusi. Näiteks tutvuti jaanipäevakommetega Eestis ja Hispaanias, kus selgus, et meie kombed on üllatavalt sarnased – mõlemas riigis tehakse lõket ja saadakse peredega kokku.

Annabel Vaarman noortekeskusest aitas läbi viia maastikumängu Märjamaa alevis. Seal pidi kasutama nii QR-koodi kui ka tavaküsimusi ja tegema koostööd oma rahvusvahelise meeskonnaga. Maastikumängu mõte oli tutvuda Märjamaaga ja samas suhelda oma meeskonna liikmetega, et üksteist paremini tundma õppida. Kogu aeg ei pidanud jooksma, võis ka jalutada, nii et noored said ümbrust vaadata ja suhelda.

Eve Burmeister ja Ave Sinikas juhendasid töötuba, kus kasutati lõnga ja osavaid näppe, et lõngajuppidest siduda kokku vahva nuku-helkur. Kellel see ei õnnestunud, piisas tutt-võtmerõngast. Selles töötoas oli vaja nii käteosavust kui ka mõistust.

Kolmapäeva hommikul viis buss projektis osalejad Tallinna. Vaadati lauluväljakut, külastati Lennusadamat ja tehti tuur Tallinna vanalinnas. Külalistele meeldis seal väga, omajagu aitas kaasa ka päike, mis päeva teises pooles välja tuli. Kõigist tegemistest ja käimistest meeldiski just see päev külalistele kõige enam.

Viimasel päeval, neljapäeva hommikul olid õpilased õpetajate Piret Püü ja Piret Karus-Kivastikuga Märjamaa uues ilusas spordihoones ja õpetajad planeerisid projektitegevusi järgmiseks kohtumiseks. Vaadati videosid Eestist ja siinsetest kommetest ning tehti kahoote (interaktiivne küsimustik, millele saab vastata telefoni abil) Eestist, inglise keelest ja Euroopa Liidust. Vaadati ka uut Eesti mängufilmi „Tagurpidi torn”, mille tõsine sõnum pani mõtlema laste peale, kes tegutsevad kambas.

Enne ühist õhtusööki vaadati Karin Andesalu rahvatantsijaid ja saadi Darja Lehtsalu juhendamisel ka ise eesti rahvatantse proovida. Esialgu tundus see keeruline, aga lõpuks osutus rahvatants väga lõbusaks tegevuseks.

Direktor Kalle Uusmaa andis külalistele väikesed meened mälestuseks külaskäigust Eestisse. Seejärel oli aeg ühiseks õhtusöögiks, kus laual olid eesti rahvustoidud. Õhtu lõpetas disko õpilastele ja Karmen Viirsalu imeilus laul kitarri saatel.

Reede hommikul alustasid kõik külalised koduteed, kaasas mälestused kohtumisest Eestis. Nii mõnelegi oli see esimene kord lennata lennukiga ja elada võõras peres ja rääkida ainult inglise keeles, aga see kogemus on seda väärt, et see endaga ellu kaasa võtta.

30. maist 3. juunini olid projektis osalejad – 8 inimest Märjamaalt, Hispaanias Valencias, et teha keeleõppeks vajalikke kirjutamisülesandeid. Soe ilm (ca 28 kraadi päeval) ja imeilus linn jätsid hinge väga soojad mälestused koolist ja inimestest, kellega kohtuti. See oli viimane projektikohtumine, nüüd on kokkuvõtete tegemise aeg, et kas kõik seatud eesmärgid said täidetud.

Projekti eesmärk oli tutvuda ja jagada nelja maa võõrkeeleõppe kogemust, et õppida teistelt ja jagada enda häid praktikaid. Võõrkeelte õppimisel ja õpetamisel on kõik neli osaoskust (kuulamine, rääkimine, lugemine ja kirjutamine) võrdselt tähtsad, kuid kõige enam meeldis õpilastele rääkimise ehk suhtlemise osa, mis on vastastikune ja emotsionaalne, nagu päris elus.

Lõpptulemusena on projekti kodulehel kokku 50 kuulamisülesannet, 50 lugemis-, kirjutamis- ja rääkimis-ülesannet, et pakkuda ka teistele koolidele võimalust saada osa ülesannete mitmekesisusest.

Märjamaa gümnaasium on tänulik Euroopa Liidule saadud rahastuse eest, sest selliseid projekte on vaja peale võõrkeelte harjutamise ka selleks, et õpitaks tundma teisi rahvaid ja arusaamu. See aitab kujundada endas tolerantsust ja mõistmist, et õpiksime leppima sellega, mis esialgu tundub võõras.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised