spot_img
-5.6 C
Rapla
Reede, 2 dets. 2022
spot_imgspot_img
ArtikkelAlu kooli kauaaegne direktor lahkub ametist

Alu kooli kauaaegne direktor lahkub ametist

10. juunil Alu koolis toimunud aktus jäi kooli praegusele direktorile Ülle Riisalule selles ametis viimaseks. Olles olnud direktoriametis 34 aastat, otsustas ta, et aeg on koolijuhtimine endast nooremate hoolde anda ja jätkata mõne väiksema koormusega väljakutsega.
Ülle Riisalu viimane tööpäev on augustis. Rapla vald on juba välja kuulutanud konkursi uue direktori leidmiseks (tähtaeg 30. juuni). Nõudmised uuele direktorile on päris suured (magistrikraad, pedagoogiline ettevalmistus ja juhtimiskompetents) ja Riisalu sõnas, et selle tingib maja keerukus – kool, lasteaed (koos Kodilas asuva rühmaga) pluss erivajadustega lapsed.
„See maja on natukene hirmutav, lasteaias on ligi sada last ja koolis mõni alla 60,” ütles Riisalu. Oluline on just see, et uus juht tunneks nii kooli kui ka lasteaia juhtimise eripärasid. Ta tõi näite, et eelmine õppejuht oli küll lasteaia ettevalmistusega väga tubli inimene, kuid kooliasjadele pihtasaamine oli keeruline. Nüüd tuleb uus õppejuht, kellel on samuti lasteaia pool tugev (endine lasteaia direktor), lisaks ka eripedagoogiline ettevalmistus, nii et uuel direktoril peaks olema just kooli pool tugevam. „Siis oleks juhtimine tasakaalus,” sõnas Ülle Riisalu. Ta on optimistlik ja arvab, et direktori ametikohale leitakse õige inimene.
Kool on viimaste aastatega aina kasvanud, nii et Riisalu sõnul on tahtjaid nii palju, et kõrvalvaldadest nad lapsi juurde võtta ei saa. Sügisel tuleb esimeses klassis täis nii tavaklass kui ka eriklass ja samuti on täis lasteaed (ka Kodila rühm). Alu kooli tullakse ka päris kaugelt, näiteks Juurust, Kehtnast ja Kaiust. Direktor sõnas, et aina enam on neid lapsevanemaid, kes otsivad oma lapsele kooli, kus oleks väiksemad klassid. Tänavu läheb esimesse tavaklassi 14 õpilast ja väikeklassi kolm. Eelmine aasta võeti tavaklassi 14 ja väikeklassi kuus õpilast, sest klassiruum võimaldas seda.

Väikeklassidele on rohkem ruumi vaja
Kooli suurenemine toob aga kaasa ruumimure. Kui Alu kool 2017. aastal renoveeriti, lammutati maha majaosa, mis praegu sobiks ideaalselt väikeklasside majaks. Toona aga arvati, et õpilasi ei ole nii palju ja suurema kooli jaoks ei nähtud siis vallas vajadust.
„Meil on nii suur ruumipuudus, et lihtsalt õudne. Näiteks abiõpetaja ja logopeed kasutavad vaheldumisi ühte ruumi ja vaba tunni ajal on õpetajad sunnitud töötama koridoris, kuna klassid on täis,” sõnas Riisalu. Väikeklasside loomise vajaduse tõttu on ka Rapla linna koolid ruumikitsikuses, kuid hetkel vald uute koolihoonete loomisele ei mõtle. Pigem üritatakse hakkama saada, kohandades vajadusel olemasolevate koolide ruume.
Vajadus väikeklasside järele aga kasvab. Alu kool oli üldse esimene kool, kus Ülle Riisalu eestvedamisel kümme aastat tagasi avati nii Rapla valla kui ka maakonna esimene väikeklass. Praeguseks on neljaklassilises koolis kolm väikeklassi. Riisalule meeldib väikeklasside ja erivajadustega õpilastega tegelemine. Ta tunneb, et see on tema kutsumus ja kavatseb mingis vormis sellega jätkata.
Ülle Riisalu ei pea võimalikuks lõimida erivajadustega lapsi tavaklassi. „See ei tule üldse kõne allagi, sest siis ei ole seal üldse võimalik õppida. Või peab seal abiõpetaja juures olema,” sõnas Riisalu. Ta on näinud, kuidas esimese eriklassi õpilane lihtsalt ei suudagi kooliellu sisse elada, tehes seda, mida tema heaks arvab. Ainult mõningatel juhtudel, kui tegemist on tõhustatud toe saanud õpilasega, võiks tal võimalik olla ka (väiksemas) tavaklassis hakkama saada.
Eripedagoogikale pannakse Alu koolis palju rõhku. Mitte ainult eriklasside õpetajad ei ole selles pädevad, vaid ka teised õpetajad ja kooli personal. Kuueliikmeline õpetajate meeskond lõpetas nüüd märtsis aastase koolituse eripedagoogika vallas ja õpetajad käivad ka muidu usinalt koolitustel. Näiteks läbisid nad aastase väärtusarenduse projekti. „Me pöörame palju tähelepanu organisatsioonikultuurile ja selle loomisele,” sõnas Ülle Riisalu. Alu kool sai 2020. aastal ka Raplamaa õppijasõbraliku kooli tiitli ja tunnusmärgi.
Mitmed vajalikud inimesed koolipersonali hulka on direktor ise leidnud ja kutsunud. Konkursi korras tulijaid on üldiselt vähe, nii et õigete inimeste leidmiseks peab direktoril endal olema lai tutvusringkond.

Üks unistus on täitunud
Vaadates tagasi tema direktoriaastatele, võib tuua mitmeid näiteid sellest, mis koolielu paremaks muutmiseks on tehtud. Näiteks aastal 2016 mindi üle kujundavale hindamisele. Palju tähelepanu pööratakse tervislikule toitumisele ja liikumisele (õuevahetund on Alu koolis olenemata sellest, milline on ilm). „Oleme liikuma kutsuv kool ja lasteaed, 2020. aastal saime tiitli „Parim koolitoit 2020“ ja märgise,” lisas Ülle Riisalu. Viimastel aastatel on rohkem rõhku pandud ka digivahendite hankimisele ja digipädevuse arendamisele. Mõni aasta tagasi toodi õppekavasse sisse robootika ja pärast seda lisandus alates teisest klassist informaatika.
Vahepeal tegeldi süvitsi draama, kunsti ja muusikaga Kai Kuusemetsa eestvedamisel. Kuigi tema pani paar aastat tagasi ameti maha, kiidab Riisalu praegust muusikaõpetajat, nende enda kooli endist õpilast Annika Karindit, kes teeb oma tööd südamega. Õpetajatele, kellest paljud on väga püsivad, jagubki direktoril vaid kiidusõnu. Eriti on neist abi olnud ajal, kui koolil on puudunud õppealajuhataja.
Viimane projekt, mida Ülle Riisalu direktorina vedas, oli madalseiklusraja loomine, mis oli kooli pikaaegne unistus. Suurem osa vajaminevast rahast tuli leida oma eelarvest, kuid tulemuseks saadi koht, mis rikastab laste liikumisharjumusi. Peale kooli enda õpilaste saavad rada kasutada ka Alu aleviku lapsed ja kaugem rahvas.
„Lapsed saavad seal igasuguseid erinevaid asju teha, liikuda ja tasakaalu harjutada. Tänapäeva lapsed on kuidagi nii lödid ja kui nad niisama õue peale lähevad, ei ole neil seal midagi teha. Nüüd aga on neil vähemalt koht, kus ronida ja turnida. Lastele väga meeldib seal, kogu aeg on järjekord,” rääkis Riisalu. Raja loomisel on arvestatud, et madalama osa peal saaksid turnida ka lasteaialapsed.
Kas on midagi, mis jäi tegemata ja jääb hinge kripeldama? „Tegelikult on nii, et kui oled ühe õppeaasta ära lõpetanud ja teed aastaaruannet, hakkad mõtlema, et oleks seda või teist tahtnud veel teha. Aga mis tehtud, see tehtud ja tegelikult on tehtud väga palju nende aastatega,” leidis Riisalu.
Ta meenutas, et kui ta direktoriks sai, oli maja tegelikult väga kehvas seisus ja üks remont järgnes teisele. Vahepeal tuli tal isegi kooli juures ööbida, kuna torud kippusid lõhkema ja põrandad tõusid selle tagajärjel kummi.
„Muidugi oli väga suur võitlus selle eest, et maja korda saaks. Kümme aastat sai võideldud ja selle tarbeks kirjutatud Riigikogu liikmetele, kes siit maakonnast olid valitud. Kaheldi, kas seda kooli on üldse tarvis,” rääkis Riisalu. Tänu Eesti-Šveitsi koostööprogrammile leiti lõpuks võimalus ja tänane õpilaste arv näitab, et seda kooli on vägagi vaja.
Viimased kuud on Ülle Riisalule eriti abiks olnud majandusjuht Karis Söönurm, kellega koostöö on alati rahulik ja meeldiv olnud. Riisalul on ka hea meel selle üle, et praeguste kooli töötajatega on uuel direktoril hea ja lihtne edasi minna. Hiljuti sai koostatud kava, kuidas informaatikat ja digitehnoloogiat edasi arendada, nii et see on hea pinnas, millelt edasi liikuda.
Rohkem oleks ta soovinud pöörata lasteaiaosas tähelepanu projektõppele (võetakse üks teema, millega minnakse süvitsi) ja kooli õppekavas võiks tema arvates olla rohkem ettevõtlust ja projektõpet. Ta näeb ka vajadust õuesõppe paviljoni ja välijõusaali järele.
„Kool ei saa kunagi valmis nagu Tallinna linngi. Arvan, et polegi vaja kahetseda seda, mis jäi tegemata, vaid tunda rõõmu hoopis sellest, mis nende aastate jooksul Alu kooli ja Rapla valla heaks tehtud sai,” ütles Ülle Riisalu.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Sõnumid
Kõik uudised
Kuulutused