12.2 C
Rapla
Esmaspäev, 8 aug. 2022

Kommunistist riigipööraja järgi nimetatud tänav võib saada uue nime

Siret Saar

Raplas asub tänav, mis on saanud nime 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatses osalenud kommunisti järgi. Vallavanem lubab, et lähiajal algatatakse menetlus tänavanime muutmiseks.

Jürna tänav ristub Viljandi maanteega ning asub Viljandi mnt 77 kortermaja ja Savi tänava vahel. Aastakümneid tagasi tegutses seal veel tellisetehas, kus oma nooruses töötas tellisevalajana Johannes Jürna. Pärast Teist maailmasõda kandis Rapla tellisetehas tema nime ja tehase järgi sai nime ka tänav.

Johannes Jürnast sai 1917. aastal Venemaa bolševike partei (VSDT(b)P) liige ja 1920. aastate alguses oli ta EKP Rapla komitee organisaator. 1924. aastal osales ta, olles ise Riigikogu II koosseisus, ebaõnnestunud riigipöördekatses ning pages mõneks ajaks Venemaale. 1929. aasta lõpus saadeti Johannes Jürna illegaalselt Eestisse tagasi parteitööd tegema ning poliitilise politsei agendid tapsid ta 13. märtsil 1930 kinnivõtmise käigus.

Eestis räägitakse üha tõsisemalt vajadusest muuta ära punategelastega seotud tänavanimed. Rapla vallavalitsus pole varem pidanud vajalikuks tänavanime muuta, viidates tänava äärde jäävate ettevõtjate huvidele. Küsisime vallavanem Gert Villardilt, kas Raplasse jääbki riigipööraja nimeline tänav või on suhtumine vahepeal muutunud.

Kas inimesed on teinud ettepanekuid muuta ära Raplas asuva Jürna tänava nimi? Millist nime on asemele pakutud?

Nõukogude ajal nimetati endine Valtu telliskivivabrik Joh. Jürna nimeliseks Rapla tellisetehaseks. Selle tehase ääres paiknev tänav sai nimeks J. Jürna.

Rapla vallas on Johannes Jürna nimelise tänavanimega tegeletud juba 2012. aastast. Enn Tarto MTÜ Tartu Memento esimehena oli esitanud Eesti Vabariigi kodanike nimel avalduse IRL-i esimehele Urmas Reinsalule (tookord Riigikogu liige) Johannes Jürna nimelise tänavanime muutmiseks. See avaldus oli edastatud ka Rapla maavanemale ja Rapla vallavolikogu esimehele.

Taotluse aluseks on Johannes Jürna Eesti Vabariigi vastane tegevus aastatel 1924 kuni 1930. Jürna oli Riigikogu liige. Pärast riigipöördekatset 1. detsembril 1924 põgenes Nõukogude Liitu ja saadeti 1930. aasta alguses Tallinnasse kui EKP KK illegaalne organisaator. Tookordses eelnõus oli pakutud välja ka tänava uue nimena Tule tänav, kuid eelnõu käiku ei läinud.

Hiljem on dokumendihaldussüsteemist jälgitav, et teemaga tegeleti 2019. aastal, aga siiski nime muutmiseni ei jõutud. Tänaseks on saabunud vallavalitsusele pöördumine volikogu liikmetelt, et Jürna tänava nimi ei ole sobilik ja on jäänud okupatsiooniajast ning palutakse algatada protsess Jürna tänava nime muutmiseks. Hetkel on protsessi menetlus algatamisel.

Mida Rapla vallas sellest tänavanimest arvatakse?
Otsest küsitlust läbi viidud ei ole, teemat on põgusalt arutatud. On arusaadav, et tänaste sündmuste valguses on mõistlik sellel korral menetlus korrektselt lõpuni viia.

Kas volikogu on kaalunud tänavanime muutmist? Mis on nime muutmisel takistuseks?
Volikogusse tänavanime muutmist viidud ei ole, kuid volikogu liikmed on tänaseks pöördumise teinud. Nime valiku osas on arutelude käigus tehtud ettepanek pakkuda tänaval asuvatele ettevõtetele võimalust teha ise nimevalik. Varasem takistus ongi olnud tõenäoliselt sealsete ettevõtjate poolehoiu puudumine, mis on ilmselt tingitud sellest, et postiaadressi vahetumisega kaasnevad kulud.

Millal võiks tänavanime vahetus toimuda?
Menetlus algatatakse lähiajal ja viiakse sealseid ettevõtjaid kaasates kindlasti lõpule.

Kui sobilik on vallale, et Raplas asuv tänav kannab tuntud kommunisti nime?
Minu seisukoht on kindel, et Rapla vallale ei ole sobilik omada tänavat, mis kannab kommunisti nime. Tõenäoliselt on ka inimesi, kes ei oskagi seostada Jürna tänavat Eesti Vabariigi vastase tegevuse organisaatori Johannes Jürnaga.

Millised plaanid on Rapla vallas (maakonnas) asuvate punamonumentidega?
Koalitsiooni ümarlauas oli sellesisuline arutelu ning sellest lähtuvalt tehti ühine otsus viia teema ka Raplamaa Omavalitsuste Liidu (ROL) täiskogu istungile infopunktina. 7. juuni ROL-i täiskogu istungil tutvustasin teemat ning jõuti arusaamale, et vallad peavad oma territooriumil olevad monumendid üle vaatama ja kaardistama. Kaardistamisele järgnevad omavalitsuste otsused.

Mida arvate punamonumentide likvideerimisest?
Varem on ajakirjandusest läbi käinud mitmeid omavalitsuste algatusi punamonumentide teisaldamiseks ja säilmete ümbermatmiseks ning see pole Eestis uudis. Tallinnas Orlovi lossi taga on monumentidest terve park. Eestis on teada 250 punaarmee sõdurite matmiskohta, millest 150 asub väljaspool kalmistuid. Ma ise ei poolda likvideerimist, vaid teisaldamist nendele sobivamasse kohta. Vajadusel tuleb punamonumentide teisaldamisel ümber matta ka hukkunute säilmed, sest nende õige koht on kalmistul, mitte pargis või haljasalal. Rapla vallas alustame samuti punamonumentide kaardistamist ning edasiste tegevuste planeerimist nende teisaldamiseks.

Metsavendade hukkumiskohad Raplamaal – kas Rapla vald on mõelnud nende tähistamisele?
Meil on vallas mitmeid sädeinimesi, kes aktiivselt tegelevad Eesti Vabariigi sünnil ja vabaduse kaitsmisel hukkunud võitlejate väljaselgitamisega ning neile juba püstitatud mälestusmärkide kaardistamisega ja ka hooldamisega. Olen aru saanud, et selline tegevus on pidev. Viimane selline üritus oli 23. juunil, kui Rapla kirikus viidi läbi kolonelleitnant Mart Kaerma mälestustalitus ning tema kodukohast võetud muld sängitati tema viimasesse rahupaika Rapla kalmistu kõrval asuvasse puuparki.

spot_img

1 kommentaar

1 Kommentaar
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Anonüümne
12/07/2022 12:08

Pakun näiteks Kaja Kallase või mõne muu kapitalistiku töö esirindlase nimega ümber nimetada.

5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised