23.3 C
Rapla
Neljapäev, 11 aug. 2022
spot_imgspot_img

Kollektiivse koondamise puhul peab kaasama nii töötajad kui ka Eesti Töötukassa

Lugeja küsib: Majanduslik olukord on viinud meid olukorda, kus peame oma ettevõttes korraga mitu inimest koondama. Mida peame tööandjana kollektiivse koondamise puhul tähele panema?

Vastab Anneli Lepik, Tööinspektsiooni nõustamisjurist: Töölepingute kollektiivne ülesütlemine on olukord, kus tööleping üteldakse üles 30 kalendripäeva jooksul koondamise tõttu:

1) 5 töötajaga ettevõttes, kus töötab keskmiselt kuni 19 töötajat;
2) 10 töötajaga ettevõttes, kus töötab keskmiselt 20-99 töötajat;
3) 10 protsendiga töötajatest, kus töötab keskmiselt 100-299 töötajat;
4) 30 töötajaga ettevõttes, kus töötab vähemalt 300 töötajat.

Kollektiivse koondamise otsuse puhul peab tööandja alati kaasama nii töötajad kui ka Eesti Töötukassa, et leida mõistlikud lahendused ja vabanevatele töötajatele võimalikult kiiresti uus töö. Tegelik koondamise vajadus selgubki alles pärast konsulteerimist töötajate usaldusisiku või töötajatega.

Seega ei saa kollektiivse koondamise otsus olla tööandjal valmis enne läbirääkimisi. Alles pärast töötajatega konsulteerimist ja Eesti Töötukassa teavitamist tekib tööandjal õigus kollektiivseks koondamiseks ning ta võib töötajatele saata (anda) töölepingu ülesütlemisavaldused.

Tööandja peab esmalt teadma, mitu inimest koondatakse ja millal töölepingud lõppevad – siis selgub, kas tegemist on kollektiivse koondamisega või mitte.

Kollektiivse koondamise protsess algab esimesest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud teatest töötajate usaldusisikule, tema puudumisel kõigile töötajaile ning koopiaga Eesti Töötukassale. Teade peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) kollektiivse ülesütlemise põhjused;
2) töötajate arv ja ametinimetused tööandja juures;
3) nende töötajate arv ja ametinimetused ning valikukriteeriumid, kellega tööleping kavandatakse üles öelda;
4) ajavahemik, mille jooksul kavandatakse töölepingud üles öelda;
5) töötajatele lisaks seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud hüvitistele makstava hüvitise arvutamise viis.

Informeerimisel ja konsulteerimisel on usaldusisikul või tema puudumisel töötajail õigus kohtuda tööandja esindajatega ja teha koondamisega seonduvaid ettepanekuid, mis tuleb esitada 15 kalendripäeva jooksul alates teate saamisest. Töötajate ettepanekutega ei pea tööandja nõustuma, ent tal tuleb põhjendada, miks ta seda ei tee.

Pärast konsulteerimist esitab tööandja Eesti Töötukassale ning usaldusisikule või tema puudumisel töötajaile andmed konsulteerimise kohta. Usaldusisik võib seitsme kalendripäeva jooksul Eesti Töötukassale esitada oma arvamuse kollektiivse ülesütlemise kohta.

Töölepingute kollektiivne ülesütlemine jõustub ülesütlemisest etteteatamise tähtaja möödumisel, kuid mitte varem kui 30 kalendripäeva möödumisel ajast, kui Eesti Töötukassa sai kätte talle pärast konsulteerimist saadetud andmed. Selle aja jooksul otsib Eesti Töötukassa lahendusi kollektiivse ülesütlemisega seonduvatele tööhõiveprobleemidele. Kui Töötukassa leiab lahenduse kiiremini, võivad nad tähtaega lühendada, ent vajadusel ka 60 kalendripäeva pikendada.

Eesti Töötukassa videot kollektiivse koondamise kohta näete Eesti Töötukassa kodulehel https://www.tootukassa.ee/et/teenused/tooandjatele/kollektiivne-koondamine või Youtube’is https://www.youtube.com/watch?v=VfdctKfpIK0
Töölepingu ülesütlemisest, sh ka kollektiivsest koondamisest lugege Tööelu portaalist https://www.tooelu.ee/et/31/toolepingu-uhepoolne-lopetamine#toolepingute-kollektiivne-ulesutlemine. Samas asub ka ülevaatejoonis kollektiivsest koondamisest.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised